Loading...

Hindamisjuhend

 Hummuli Põhikooli
HINDAMISJUHEND
Juhend kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 „Hindamine ning klassi ja
põhikooli lõpetamine“ alusel, lähtuvalt «Põhikooli riiklikust õppekavast» § 19 lõikest 4.
1. Reguleerimisala
1. Käesoleva juhendiga sätestatakse Hummuli Põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning
käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise
ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
2. Hindamise alus
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle
alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Kui õpilasele on vastavalt PGS §18 koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel
individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
3. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
4) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
4. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra
nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
2. Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet
õpilase käitumise ja hoolsuse kohta igal trimestril klassitunnistusel ja e-koolis.
5. Hindamisest teavitamine
1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja
tagasiside andmine.
2. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord
sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli
õppekava alusel.
3. Hindamisjuhend on kättesaadav lapsevanemale (eeskostjale või hooldajale, edaspidi
lapsevanem), õpetajale ja õpilasele paberkandjal koolis ning avalikustatakse kooli veebilehel
aadressil www.hummuli.edu.ee
4. Lapsevanematele tutvustatakse hindamisjuhendit lastevanemate koosolekul, soovi korral ka
individuaalselt.
5. Õpilastele tutvustavad teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda klassiõpetajad ning
aineõpetajad.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta klassijuhatajalt
või õpetajalt.
8. Hinnetest teavitamine toimub õpilaspäeviku, hinnetelehtede, e-kooli ja klassitunnistuse kaudu.
6. Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud
oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja
oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes õpilase suuliste vastuste
(esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase
teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele ja arvestades õpilase individuaalse
arenguga.
2. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised
ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg
kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja märgitakse kontrolltööde
graafikusse paberkandjal ja e-koolis. Graafikuid hoitakse klassis infomapis või stendil.
4. Õppeaasta õpitulemuste omandatuse kontrollimiseks viiakse III trimestri lõpus läbi tasemetööd:
3.klass vabariiklikud tasemetööd
6.klass vabariiklikud tasemetööd
8.klass ühe tunnine tasemetöö matemaatikas.
5. 8.klassi õpilased koostavad III trimestri lõpuks loovtöö õpilase valitud aines.
6. Tasemetöö hinne võrdsustatakse kontrolltöö hindega ja seda arvestatakse trimestrihinde
väljapanekul. Loovtöö hinne kantakse tunnistusele.
7. 8. klassi õpilastele viiakse läbi kirjalik tasemetöö matemaatikas. Tasemetöö aeg lepitakse kokku
III trimestri algul, eksamimaterjalid koostab kooli õppekavas kehtestatud nõutavatest õpi
tulemustest lähtudes direktsioon või aineõpetaja, kinnitab kooli direktor.
8. Teadmiste ja oskuste hindamisel 2.-9. klassis kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt
punktides „Hinded viiepallisüsteemis“ sätestatule. Jooksval hindamisel võib kasutada „+“ ja „–„
( nt 4+, 4-).
9. 1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel suulisi ja kirjalikke sõnalisi
hinnanguid.
10. Eesti keeles hinnatakse eraldi osaoskusi:
1.-4.klass - hinnatakse eesti keelt ühe hindena.
5.-9. klass - eesti keel ja kirjandus.
Kommunikatsioonialast pädevust arvestatakse lisaks eesti keelele kõigi eneseväljendust vajavate
ainete hindamisel.
11. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst,
tööõpetus), arvestatakse hindamisel õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja õpilase kaasa
töötamist tunnis, püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ning kirjalikke ja/või praktilisi töid ning
teoreetilisi teadmisi.
12. Kui õpilasele on kehalises kasvatuses tervislike näidustuste tõttu esitatud erinõudeid arstitõendi
alusel, kasutatakse hindamisel kokkuvõtva trimestri- ja aastahinde asemel hinnangut
"arvestatud" ja "mittearvestatud". Õpilase koolist lahkumisel või põhikooli lõpetamisel
teisendatakse hinnang "arvestatud" aineõpetaja poolt numbriliseks hindeks "väga hea", "hea"
või "rahuldav". Hinnang "mittearvestatud" teisendatakse hindeks "puudulik".
Kui õpilasel on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu vabastus aktiivsest
tegevusest, võimaldatakse õpilasele teemaalane kirjalik töö hinde saamiseks või koostatakse
individuaalne õppekava.
13. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi
või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse
diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu
otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge "Hinnatud diferentseeritult". Klassi- või
lõputunnistusele seda märget ei tehta.
14. Hindamine 5-palli süsteemis
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas
toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid
teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele
taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste
saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele
taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või
kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises
elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpi
tulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda
oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste
saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel
õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et
kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et
hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide
arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% hindega „1” 0–19%.
1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii suuliste kui ka kirjalike tööde
juures hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates
õppeainetes õpilase individuaalset arengut jälgides. (e-koolis märgitakse 1. klassi õpilasele
vastavalt VH – „5“ ehk väga hea, H – „4“ ehk hea, R – „3“ ehk rahuldav, MR – „2“ mitterahuldav
ehk puudulik, N – „1“ ehk nõrk).
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine, võib kirjalikku või
praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
15. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust
on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse
õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks õpetajaga kokkulepitud ajal viie
koolipäeva jooksul, arvestades mitterahuldava hinde saamise või puudumise järel koolituleku
päevast. Lubatud on erikokkulepped õpetajaga. Ühte ja sama tööd on võimalik järele vastata
ainult üks kord. Järeltöö positiivse sooritamise korral märgitakse e-kooli hinde parandus (nt 4*).
Trimestri viimasel nädalal järelevastamist ei toimu.
16. Valikainete õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis numbrilise hindega „1“, „2“, „3“, „4“
ja „5“.
Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestri ja aastahinneteks.
2. Trimestri hinne pannakse välja antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Hindeid peab
olema vähemalt kolm.
3. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestri hinnete ja tasemetöö hinde
alusel enne õppeperioodi lõppu.
4. 1.-4.klassini pannakse eesti keeles välja eraldi õigekirja ja lugemise aastahinded.
5. 1.klassis antakse õpilase teadmistele ja oskustele igal trimestril ja aasta lõpul kirjalikult
kokkuvõtvad sõnalised hinnangud.
6. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestri hinne või hinnang jäänud andmata ja õpilane ei
ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul
vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse
tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.
7. Nõrga või puuduliku trimestri hinde saanud või hindamata jäänud õpilasele määratakse
õppenõukogu otsusega tugisüsteemid ja järelevastamise tähtaeg.
8. Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu õpilase üleviimise järgmisse klassi,
täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.
9. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne
„puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab
õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
10. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid
õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö
viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava
õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui
õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne
sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate
õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid
koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema
seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile
toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
12. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on
põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk”
või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema
seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
13. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud
õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
14. Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud
individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega
3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril, õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja
hoolsuse aastahinne.
5. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis
ja kõlblusnormide järgimine koolis.
1) Käitumishindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid
eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega "hea" hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme
ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja
kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei
allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase
käitumise võib hinnata "mitterahuldavaks" ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise
käitumise eest.
5) Mitterahuldav käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.
6) 9. klassi aastahinne kinnitatakse kooli õppenõukogu otsusega.
6. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus
ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
1) Hoolsushindega "eeskujulik" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati
kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja
järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
2) Hoolsushindega "hea" hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on
töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3) Hoolsushindega "rahuldav" hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei
ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete
kohaselt.
4) Hoolsushindega "mitterahuldav" hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub
õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
Põhikooli lõpetamine
1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes
on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava
tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja
õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane
aastahinne.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli
õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või
asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli
või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega
õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud
lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima
viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada
eesti keele teise keelena eksami.
5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis
õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud
individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale
koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami
ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6. Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning
aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad
hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste
arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning
tehnoloogiaõpetuses.
Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust
kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.
Hinde ja hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada
kolme päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult
vastava taotluse koos põhjendustega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul
otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
3. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste
omandamise toetamiseks jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 -10 õppepäevaks
täiendavale õppetööle. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi. Täiendav
õppetöö lõpetatakse hiljemalt 25.augustiks.
4. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või
trimestri lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või
«nõrk».
5. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
6. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid
õppeülesandeid. Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat
kirjalikult. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning arvestatakse aastahinde
väljapanekul.
7. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama õpilase, kellel
on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav
õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole
otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.
Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema
arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on
leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane
klassikursust kordama.
Läbi arutatud Hummuli Põhikooli
õppenõukogu koosolekul 30.08.2011
õppenõukogu koosolekul 28.08.2015
õppenõukogu koosolekul 04.01.2016
õppenõukogu koosolekul 29.08.2016

Kalender

E T K N R L P
1
 
2
 
3
 
4
 
5
 
6
 
7
 
8
 
9
 
10
 
11
 
12
 
13
 
14
 
15
 
16
 
17
 
18
 
19
 
20
 
21
 
22
 
23
 
24
 
25
 
26
 
27
 
28
 
29
 
30
 
31
 
 
 
 
 
Lisa kalendrisse