Hummuli Põhikooli HINDAMISJUHEND

Juhend kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 1 „Hindamine ning klassi ja põhikooli lõpetamine“ alusel, lähtuvalt «Põhikooli riiklikust õppekavast» § 19 lõikest 4.
1. Reguleerimisala
1. Käesoleva juhendiga sätestatakse Hummuli Põhikooli õpilaste teadmiste ja oskuste ning käitumise ja hoolsuse hindamise, õpilaste täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmise ning järgmisse klassi üleviimise alused, tingimused ja kord.
2. Hindamise alus
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Kui õpilasele on vastavalt PGS §18 koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
3. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
4) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
4. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
2. Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta igal trimestril klassitunnistusel e-koolis.
5. Hindamisest teavitamine
1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
2. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekava alusel.
3. Hindamisjuhend on kättesaadav lapsevanemale (eeskostjale või hooldajale, edaspidi lapsevanem), õpetajale ja õpilasele paberkandjal koolis ning avalikustatakse kooli veebilehel aadressil www.hummuli.edu.ee
4. Lapsevanematele tutvustatakse hindamisjuhendit lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
5. Õpilastele tutvustavad teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda klassiõpetajad ning aineõpetajad.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta klassijuhatajalt või õpetajalt.
8. Hinnetest teavitamine toimub õpilaspäeviku, hinnetelehe, e-kooli ja klassitunnistuse kaudu.
6. Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele ja arvestades õpilase individuaalse arenguga.
2. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja märgitakse kontrolltööde graafikusse paberkandjal ja e-koolis. Graafikuid hoitakse klassis infomapis või stendil.
4. Õppeaasta õpitulemuste omandatuse kontrollimiseks viiakse I trimestri alguses ja III trimestri lõpus läbi tasemetööd:
3.klass vabariiklikud tasemetööd
4.klass vabariiklik tasemetöö valikaines
6.klass vabariiklikud tasemetööd
7.klass vabariiklik tasemetöö valikaines

Võetakse osa üldpädevust näitavatest tasemetöödest terve õppeaasta jooksul.
5. Vabariiklikku tasemetööd ei hinnata hindega ja ei käsitleta kokkuvõtva hindamise alusena.
6. 8.klassi õpilased koostavad III trimestri lõpuks loovtöö õpilase valitud aines.
7. 8. klassi õpilastele viiakse läbi kirjalik tasemetöö matemaatikas. Tasemetöö aeg lepitakse kokku III trimestri algul, eksamimaterjalid koostab kooli õppekavas kehtestatud nõutavatest õpitulemustest lähtudes direktsioon või aineõpetaja, kinnitab kooli direktor. Tasemetöö hinne võrdsustatakse kontrolltöö hindega.
8. Teadmiste ja oskuste hindamisel 2.-9. klassis kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt punktides „Hinded viiepallisüsteemis“ sätestatule. Tegemata töö märgitakse e-koolis 0-ga. Töö lõplikult tegemata jätmine võrdsustatakse hindega „1“. Üldjuhul loetakse töö esitamise soovituslikuks ajaks 5 õppepäeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7. I.klassi õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis

osalemisest ning õpitulemustest. Suulisi hinnanguid saavad õpilased

pidevalt, kokkuvõtvaid kirjalikke hinnanguid antakse iga õppe-trimestri

lõpul. Kokkuvõtvad kirjalikud hinnangud kajastuvad tunnistusel.

Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes. 

1. I klassi hindamise põhimõtted

Hindamisel lähtutakse põhimõttest:

(1)   Toetab õpilase eneseväärikust ja –usku

(2)   Loob emotsionaalselt turvalise, meeldiva keskkonna

(3)   Kujundab enesehinnangut õpilasel ja õpetajal

(4)   Sõnaliselt hinnatakse õpilase

1. psüühiliste protsesside arengut

2. pädevuste kujunemist

3. õpitulemusi

4. õppeprotsessis osalemist

(5)   Sõnalised hinnangud on ja kantakse e-kooli:

1. väga hästi – VH

2. hästi – H

3. harjuta veel – HV

4. on raske – OR

(1.klassi õpilaste hindamisjuhend –„Hindamine ja hinnangud 1.klassis“ vt Lisa 1.hindamisjuhendist ja www.hummuli.edu.ee)

8. 2.-4.klass – hinnatakse eesti keelt ühe hindena.
Kommunikatsioonialast pädevust arvestatakse lisaks eesti keelele kõigi eneseväljendust vajavate ainete hindamisel.
9. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja õpilase kaasa töötamist tunnis, püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ning kirjalikke ja/või praktilisi töid ning teoreetilisi teadmisi.
10. Kui õpilasel on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu vabastus aktiivsest tegevusest või tervislike näidustuste tõttu esitatud erinõuded arstitõendi alusel, võimaldatakse õpilasele teemaalane kirjalik töö hinnete saamiseks ja/või koostatakse individuaalne õppekava. Tunnistusele kantakse numbriline hinne.
11. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge “Hinnatud diferentseeritult”. Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei tehta.
12. Hindamine 5-palli süsteemis
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpi tulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% hindega „1” 0–19%.

1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii suuliste kui ka kirjalike tööde juures hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes õpilase individuaalset arengut jälgides.

Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
13. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastamiseks või järeltöö sooritamiseks õpetajaga kokkulepitud ajal soovituslikult viie koolipäeva jooksul, arvestades mitterahuldava hinde saamise või puudumise järel koolituleku päevast. Lubatud on erikokkulepped õpetajaga. Järeltöö positiivse sooritamise korral märgitakse e-kooli hinde parandus (nt 4*). Tegemata töö, mis on tähistatud e-koolis 0-ga ja on kokkulepitud ajaks esitamata, muudetakse hindeks „1“.
Trimestri viimasel nädalal üldjuhul järelevastamist ei toimu.
14. Valikainete õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis numbrilise hindega „1“, „2“, „3“, „4“ ja „5“.
15. IÕK alusel õppivate õpilaste hindamine.
IÕK koostamise otsus kohustab vastavate hindamiskriteeriumite väljatöötamist ja rakendamist. Õppenõukogu otsustab õpilase IÕK rakendamise.
IÕK järgi õppiva õpilase hindamisel lähtutakse kolmest põhimõttest:
1. õppevara ja töökorralduste jõukohastamine,
2. abistavate vahendite kasutamine,
3. õpetaja vahetu juhendamise osakaal.
Hinne „5“ – õpilasel on kasutada struktureeritud õppetekst ja jõukohastatud töökorraldused. Õpilane valib iseseisvalt kasutamiseks vajalikke abistavaid vahendeid, suudab planeerida oma tegevust. Õpilane ei vaja pidevat õpetaja juhendamist.
Hinne „4“ – õpilasel on kasutada jõukohastatud õppetekst ja töökorraldused. Õpilane valib vajalikud abistavad vahendid valikuks antud näitlike vahendite hulgast. Õpilane vajab pedagoogi osalust oma õppetöö planeerimisel.
Hinne „3“ – õpilasel on kasutada jõukohastatud õppetekst ja töökorraldused. Õpilane vajab pidevat õpetaja juhendamist näitlike vahendite valikuks. Õpilane vajab lisaselgitusi oma õppetöö korraldamiseks.
IÕK järgi õppivale õpilasele võib teadmiste kontrollimisel soovitavalt teha järgmisi mööndusi:
• Antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel,
• Lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega),
• Lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglite või näidiste kogumikud, teatmikud jmt),
• Lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste,
• Kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid kirjalike tööde tegemisel (nt matemaatikaülesannete lahendamine, hindelised kirjalikud tööd, tunnikontrollid).
16. Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestri ja aastahinneteks.
2. Trimestri hinne pannakse välja antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Hindeid peab olema vähemalt kolm.
3. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestri hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
4. 2.-4.klassini hinnatakse eesti keele osaoskusi ühe hindega.
5. 1.klassis antakse õpilase teadmistele ja oskustele igal trimestril ja õppeaasta lõpul kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised hinnangud.
6. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestri hinne või hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.
7. Nõrga või puuduliku trimestri hinde saanud või hindamata jäänud õpilasele määratakse õppenõukogu otsusega tugisüsteemid ja järelevastamise tähtaeg.
8. Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.
9. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
10. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
12. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
13. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
14. Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
17. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega
3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril, õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja hoolsuse aastahinne.
5. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis ja kõlblusnormide järgimine koolis.
1) Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5) Mitterahuldav käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.
6. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
1) Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
2) Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3) Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
4) Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
18. Põhikooli lõpetamine
1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli
õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või
asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis
õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud
individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale
koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami
ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6. Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning
aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad
hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste
arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning
tehnoloogiaõpetuses. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.
19. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kolme tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
20. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 -10 õppepäevaks täiendavale õppetööle. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi. Täiendav õppetöö lõpetatakse hiljemalt 25.augustiks.
2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või trimestri lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».
3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
4. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat kirjalikult. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning arvestatakse aastahinde väljapanekul.
5. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.

Läbi arutatud Hummuli Põhikooli
õppenõukogu koosolekul 30.08.2018.

Muudetud ja läbi arutatud 31.08.2020 ÕN reg nr 1-5/2020/4 otsusega „Loovtööde hindamiskord“

Muudetud ja läbi arutatud 21.09.2021 ÕN koosolekul reg nr 1-5/2021/6 otsusega „Hindamine 1.klassis“.