Referaadi koostamise juhend

Referaat

• Põhineb olemasoleva(te)l teksti(de)l.
• Annab lühidalt edasi alusteksti(de) sisu.
• Refereerija esitab teksti oma sõnadega, tsiteeritakse ainult olulisemate mõistete definitsioone.
• Referaati ei lisata enamasti oma arvamust.
• Referaadis tuleb alati viidata alusteksti autorile, pealkirjale ja ilmumisandmetele.
• Referaat ei tohi alla plagiaat (kellegi seisukohtade sõnasõnaline mahakirjutamine allikale viitamata, loomevargus).

Referaadi koostamise põhietapid

• teema valik
• allikmaterjalide valik ja läbitöötamine
• kava (plaani) koostamine
• andmete kogumine
• andmetöötlus
• töö teksti kirjutamine
• töö vormistamine

Referaadi ülesehitus

• tiitelleht
• sisukord
• sissejuhatus
• põhiosa
• kokkuvõte
• kasutatud kirjandus
• lisad

Tiitelleht

• Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele.
• Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu lehekülje keskele rasvases kirjas, tähesuurus 20-22 .
• Pealkirja alla märgitakse töö liik (referaat).
• Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva.
• Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele.

Sisukorras antakse ülevaade temaatikast ja ülesehitusest. Sisukord koosneb peatükkide, alajaotuste jne pealkirjadest ning leheküljenumbritest.

Sissejuhatuses piiritletakse teema, uuritavad probleemid, antakse ülevaade analüüsitavast materjalist, sõnastatakse töö eesmärk ja ülesehituse põhimõtted.

Põhiosa  on teema käsitlus, mis on jagatud peatükkideks või väiksemateks alajaotusteks. Iga peatükk esitab argumenteeritud uurimuse tulemused

Kokkuvõte annab hinnangu, kas tõstatatud probleem leidis lahenduse ja millised on põhilised tulemused. Uut materjali, mida põhiosa ei sisalda, siin ei käsitleta.

Kasutatud kirjanduse loendis esitatakse ainult töös viidatud allikad.

Lisades  esitatakse töö põhiosa täiendav või illustratiivne materjal. Siia võib paigutada ka tabelid, joonised, skeemid, diagrammid, kaardid jne

Viitamine

Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis pärinevad kasutatud materjalidest, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele (näidatakse koht, kust andmed pärinevad) ehk teisisõnu – igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile. Viidata ei ole vaja üldtuntud seisukohtadele. Viitamine on vajalik ka selleks, et lugeja saaks vajaduse korral kirjapandut allikate järgi kontrollida. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne.

Teksti sees märgitakse sulgudes töö autor ja ilmumisaasta ning leheküljenumber.

Andrus Kivirähk alustab romaani “Rehepapp”esimest peatükki novembrikuu esimese päeva lörtsise ilma kirjeldusega (Kivirähk 2000: 3), teise peatüki esimene lõik kirjeldab 2. novembri haruldaselt koledat ilma (Kivirähk 2000: 8).

Viidata võib ka numbriga joonealusele märkusele.

Andrus Kivirähk annab iroonilise pildi eestlaste  iseloomust romaanis “Rehepapp”¹.

__________________

¹ Andrus Kivirähk. Rehepapp. Tallinn: Varrak, 2000.

Kasutatud kirjanduse nimekiri

Kasutatud kirjanduse nimekirjas järjestatakse infoallikad tähestikuliselt perekonnanimede järgi.

Raamatutel märgitakse

• töö autor
• ilmumisaasta
• teose pealkiri
• ilmumisaasta
• kirjastus

Kivikas, Albert 1942. Nimed marmortahvlil. Tallinn: Vaba Maa.

Kivirähk, Andrus 2000. Rehepapp. Tallinn: Varrak.

Kross, Jaan 1988. Wikmani poised. Tallinn: Eesti Raamat.

Aastaarvu võib paigutada ka kõige lõppu.

Relve, Hendrik. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus, 1981.

Ajalehe ja ajakirja artiklite puhul märgitakse

• töö autor
• artikli pealkiri
• ajakirjandusväljaanne
• artikli ilmumisaeg
• ajakirja puhul leheküljenumbrid

Aasmäe, Anneli. Tantsutaadi juubeliaasta algab sõõrtantsuga. – Postimees, 12. september, 2002.

Vaba, Lembit. Vaataks õige, mis on keele taga. – Oma Keel nr 1, 2001, lk 42-47.

Teatmeteostel

• teatmeteose pealkiri
• ilmumisaasta
• (köide)
• ilmumiskoht
• kirjastus

Eesti entsüklopeedia. 1992. 6. köide. Tallinn: Valgus.

Internetist leitud materjalil märgitakse

• autori nimi
• lehekülje pealkiri
• täpne aadress

Vallik, Aidi. Kodulehekülg. Kättesaadav: http://my.tele2.ee/aidivallik

Vormistamisnõuded

• Referaat vormistatakse paberil A4, kusjuures kirjutatakse paberi ühele poolele. Töö võib olla tehtud nii käsitsi kui ka arvutiga.
• Kiri Times New Roman.
• Leheküljele jäetakse vasakule ja üles 3-4 cm, paremale 1-2 cm laiune vaba äär, alumine äär on samas mõõdus ülemisega.

• Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti.
• Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstis esile toodud.
• Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja.
• Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti.
• Tekst on rööpjoondatud.
• Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik.
• Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib.
• Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.
• Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad.
• Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida.
• Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud.
• Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti.
• Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata).
• Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.)