Kehtestatud direktori käskkirjaga 30.10.2015 nr 64
Muudatused kehtestatud direktori käskkirjaga 20.03.2023 reg nr 1-2/2023/3
HUMMULI PÕHIKOOLI
ÕPPEKAVA
SISUKORD
ÜLDSÄTTED
ÜLDOSA – kooli väärtused ja eripära
1. ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED
2. ÜLD-JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE
2.1 Kultuuri- ja väärtuspädevaused
2.2 Sotsiaalsed- ja kodanikupädevused
2.3 Enesemääratluspädevus
2.4 Õpipädevus
2.5 Suhtluspädevus
2.6 Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevus
2.7 Ettevõtlikkuspädevus
2.8 Digipädevus
3.TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI
4. VALIKAINETE LOENDID JA PÕHIMÕTTED
5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI
6. LÄBIVAD TEEMAD JA KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED
7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE
7.1 Lõimingu põhimõtted. Õppe- ja kasvatustegevuse lõimimine
7.2 Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine
7.2.1 Läbiva teemaga elukestev õpe ja karjääri planeerimine kujundatavad pädevused
7.2.2 Läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng pädevused
7.2.3 Läbiva teema kodanikualgatus ja ettevõtlikkus pädevused
7.2.4 Läbiva teema kultuuriline identiteet pädevused
7.2.5 Läbiva teema teabekeskkond pädevused
7.2.6 Läbiva teema tehnoloogia ja innovatsiooni pädevused
7.2.7 Läbiva teema tervis ja ohutus pädevused
7.2.8 Läbiva teema väärtused ja kõlblus pädevused
7.3 Õppimise käsitus
7.4 Õpikeskkond
7.4.1 Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamine
7.4.2. Füüsilise keskkonna kujundamine
7.4.3. Õppe korraldamine
7.4.4. Õpikeskkond
7.4.5. Õpetamine
7.4.6. Kasvatus
7.4.7. Õppe kavandamine ja ellu viimine
7.4.8 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused kooliastmeti
8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMINE
9. ÕPPE-JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS, ÕPPEKESKKONNA MITMEKESISTAMINE
9.1 Õppetöö korraldamine
9.2 Õppe- ja kasvatuse ajakasutus
9.3 Õppeaasta õppeperioodid ja koolivaheajad
9.4 Nädala õppekoormus õppetundides
9.5 Õppetund
9.6 Õppetunni pikkus
9.7 Kohustuslike- ja valikainete õppekavad
9.8 A- ja B võõrkeel
10.LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED III KOOLIASTMES
10.1 Loovtöö üldsätted
10.2 Loovtöö eesmärgid
10.3 Loovtöö liigid
10.4 Loovtöö teema- ja juhendaja
10.5 Loovtöö vormistamine
10.6 Loovtöö kaitsmine
10.7 Loovtöö hindamine
10.8 Loovtöö säilitamine
10.9 Koolipoolsed loovtöö teemad
11.HINDAMISE KORRALDUS –
11.1 Hindamise mõiste
11.2 Hindamise alus
11.3 Hindamise eesmärk
11.4 Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk
11.5 Hindamisest teavitamine
11.6 Teadmiste ja oskuste hindamine
11.7 1.klassi hindamise põhimõtted
11.8 Eesti keele hindamine 2.-4.klassis
11.9 Oskusainete hindamine
11.10 Hindamise eritingimused
11.11 Diferentseeritud hindamine
11.12 Hindamine 5-palli süsteemis
11.13 Mitterahuldava hinde vastamine
11.14 Valikainete hindamine
11.15 HEV –õppija hindamissüsteem
11.16 Kokkuvõttev hindamine
11.17 Käitumise- ja hoolsuse hindamine
11.18 Põhikooli lõpetamine
11.19 Hinde ja hinnangu vaidlustamine
11.20 Õpilase täiendavale õppetööle- ja klassikursust kordama jätmine
12.ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
13.ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA
ÕPILASTE ÕPPEKORRALDUSE JA KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED
13.1 Haridusliku erivajadusega õpilane
13.2 Haridusliku erivajadustega õpilase õppe korraldamine
13.3 Tugiteenuste rakendamise kord
14.KARJÄÄRIÕPPE KORRALDUS 15.ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
16.KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTA
MINE KOOLI ÕPETATAVA OSANA 17.KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
ÜLDSÄTTED
Hummuli Põhikooli õppekava lähtealused
Hummuli Põhikooli õppekava Hummuli Põhikooli (edaspidi kool) õppekava (edaspidi õppekava) on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, mis on riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument, milles on välja toodud kooli eripärast tulenevad valikud. Küsimustes, mis ei ole sätestatud kooli õppekavas, lähtutakse koolis riiklikust õppekavast sätestatust.
Kooli õppekava koostades on lähtutud ka kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse.
Kooli õppekava on väljundipõhine, st rõhuasetus on õpilaste poolt õppimise kaudu õppeprotsessi lõpuks õpitulemuste/pädevuste omandamisel ja nende hindamisel.
Kooli õppekava aluseks on üldpädevused ja valdkonnapädevused, millele lisanduvad läbivad teemad. Läbivate teemade õpetus realiseerub kogu koolipere ühise tegevuse kaudu, põhinedes lõimingul ja kooli keskkonna korraldusel.
Kõik kooli töötajad lähtuvad tegevuses ”Põhikooli riiklikus õppekavas” sätestatud üldinimlikest ja ühiskondlikest alusväärtustest, milleks on ausus, hoolivus, aukartus elu vastu, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu, vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, patriotism, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.
Kooli õppekavas on üldosa ja ainekavad. Ainekavad on koondatud ainevaldkonniti. Põhikooli õppekava terviktekst on kättesaadav paberkandjal koolis ning kooli kodulehel www.hummuli.edu.ee
Ainekavade esitamine ainevaldkonniti vähendab õppekavas põhjendamist ja suurendab integreeritust ainete vahel, andes võimalusi valdkonna- siseseks koostööks. Ainevaldkonna pädevus saavutatakse sobiva metoodika ja õppevara valiku kaudu. Ainevaldkonna pädevuste saavutamise kaudu kujunevad kooliastmete pädevused.
Ainekavades esitatud õpitulemused on esitatud õppijakeskses sõnastuses, ning väljenduvad õppe lõpuks omandatavates pädevustes. Õpitulemuste saavutatust tuleb õpilasele näidata ning nende saavutatust hinnatakse kokkuvõtvalt.
Kooli õppekava üldosas esitatakse:
õppe- ja kasvatuseesmärgid ning põhimõtted;
üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine;
õppekorraldus – tunnijaotusplaan õppeaineti; õppeainete õppemahtudes tehtud erisused ja erisuste tegemise põhjendused
valikainete loendid ja põhimõtted;
liikluskasvatuse teemad kooliastmeti, mis tulenevad riiklikes õppekavades sätestatud läbivast teemast ”Tervis ja ohutus”, nende käsitlemise ulatus ning kavandatud liikluskasvatusalased tegevused;
läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted;
lõimingu põhimõtted;
ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted;
õppe ja kasvatuse korraldus põhikoolis, õppekeskkonna mitmekesistamiseks kavandatud tegevused, sealhulgas projekti-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg;
loovtööde korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes;
hindamise korraldus; 1.klassi hindamissüsteem
õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus koolis;
õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse ja õppe korraldamise põhimõtted; tugiteenuste rakendamise kord
karjääriõppe korraldus;
õpetaja töökavade koostamise põhimõtted; õpetajate koostöö ja töö planeerimise põhimõtted
kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamine koolis õpetatava osana;
kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord;
Põhikooli kooliastmed on:
I kooliaste – 1.–3. klass;
II kooliaste – 4.–6. klass;
III kooliaste – 7.–9. klass.
ÜLDOSA
1. ÕPPE-JA KASVATUSEESMÄRGID NING PÕHIMÕTTED
Kool lähtub oma tegevuses riiklikes õppekavades esitatud õppe- ja kasvatuseesmärkidest ning õppe ja kasvatuse põhimõtetest ning käesolevas peatükis sätestatust
Koolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne, aidates kaasa kooli õpilaste kasvamisele loovateks, mitmekülgseteks isikuteks, kes suudavad end teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus.
Kooli õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus on luua kooli õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihimu ja õpioskuste, reageerimis- ja kriitilise mõtlemisvõimet, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise teadmiste kujunemist
Kooli lõpetamisel saavutatud õpitulemused on kooskõlas kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. Õpilane, kes lõpetab kooli,
on omandanud põhilised teadmised ainevaldkonnaalaste faktide kohta,
on omandanud põhilised kognitiivsed ja praktilised oskused asjakohase teabe kasutamiseks, et täita ülesandeid ja lahendada tavalisi probleeme, kasutades lihtsaid reegleid ja töövahendeid,
on kujunenud suutlikkus töötada või õppida juhendamisel, kuid mõningase iseseisvusega.
Kooli õppe- ja kasvatuse aineüleseks eesmärgiks on kaheksa üldpädevuse, ainekavades esitatud valdkonnapädevuste kujunemine.
Kooli õppe korraldamisel lähtub kool põhimõtetest, mille kohaselt õpilase liikumisel ühelt kooliastmelt teisele ei ole kooli õppekavas takistusi.
Koolis ja väljaspool kooli toimuva õppe- ja kasvatuse korraldamisel lähtub kool riiklikes õppekavades ja teistes õigusaktides õppekeskkonnale sätestatud nõuetest.
Koolis on õppekava läbimiseks arvestatud üheksa aastat.
Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori või direktori volitatud pedagoogi kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.
Kooli õppekava alusel toimuvas õppes osalemine toimub ilma õpilaste või vanemate poolse kaasrahastamiseta.
Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt õppekava läbimiseks vajalikku õppekirjandust (näiteks õpikud, tööraamatud, töövihikud, töölehed).
Koolis õppetegevust kavandades lähtuvad õpetajad üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning lõimingutest teiste õppeainete ja läbivate teemadega.
Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õpe, mis vaheldub vahetunniga. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
Juhendatud õpe on: loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.
Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut.
2. ÜLD-JA VALDKONNAPÄDEVUSTE KUJUNDAMINE
Üld- ja valdkonnaülesed pädevused on aineülesed, ning nende kaudu taotletakse õpilastel riiklikes õppekavades kirjeldatud suutlikkuste kujunemist riiklikus õppekavas esitatud põhimõtetest .
Riiklikus õppekavas määratletud üldpädevusi on kaheksa: kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, suhtluspädevus, matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus, ettevõtlikkuspädevus ning digipädevus. Valdkonnapädevused: keele- ja kirjanduspädevus, võõrkeelepädevus, matemaatikapädevus, loodusteaduslik pädevus, sotsiaalne pädevus, kunstipädevus, tehnoloogiapädevus, kehakultuuripädevus.
Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõigi õppeainete kaudu. Üldpädevuste kujundamine toimub peamiselt meetodite valiku kaudu ning ainevaldkonna kirjeldustes esitatud viisil. Valdkonnapädevused realiseeruvad õpitulemuste saavutamisel. Õpitulemuste saavutamine ning meetodite valik vastavalt õpitulemustele on detailsemalt kirjeldatud õpetaja töökavas.
Kooli kogu tegevus on korraldatud üldpädevuste saavutamiseks, õpetuse kavandamise, mõtestamise, läbiviimise ja tagasisidestamise teel. Õppetunnivälised tegevused on õppimisvõimalused ning üldpädevused aitavad koolis tehtavad tegevused eesmärgistada. Kooli üritused nii kavandatakse ja viiakse läbi lähtuvalt üldpädevustest.
Üldpädevustest lähtuvalt on nii aineõpetus kui õppetunniväline tegevus sihipäraselt läbi mõeldud, realiseerudes kogu koolipere tegevuse kaudu ning õppekeskkonna kujundamise kaudu. Üldpädevusi aitavad kujundada erinevad koolis toimuvad tegevused. Üldpädevuste kujundamine toimub ka keskkondades, mida kool suunata või kujundada ei saa.
Üldpädevuste kujunemisel on oluline tagasisidestamine. Tagasisidestamine annab informatsiooni sellest, mil määral teadlikult üldpädevuste kujunemine toimub. Oluline on õpilaste enesehindamise roll, mis võimaldab õpilasel jälgida oma tegevust ning õpetajal saada informatsiooni.
Üldpädevuse kujunemist jälgitakse tagasisidestamise kaudu õpilastega peetaval arenguvestlusel.
2.1 Kultuuri- ja väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning arutatakse õpilastega alusväärtuste üle. Hinnatakse erinevaid tõekspidamisi ja võrreldakse omavahel: milliseid väärtusi tuleks igas olukorras jälgida ja milliseid mitte?
Õpilasi suunatakse uurima ja vajaduse korral kahtluse alla seadma nii enda kui ka teiste, ka vanema põlvkonna poolt oluliseks peetavaid väärtusi.
Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi.
Koolis keskendutakse teiste loomingu väärtustamisele ,et vältida plagiaati kirjalike tööde koostamisel. Korrektse viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes jälgivad kõik õpetajad alates juba esimesest kooliastmest.
Koolis kujundatakse õpilaste ilumeelt koolis valitseva esteetilise õppekeskkonna kaudu. Kirjalikud tööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.
2.2 Sotsiaalse ja kodanikupädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimisega ja kokkulepetest kinnipidamisega. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ära kuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on õpetaja asjakohases suhtumises ja kannatlikkusel asju läbi rääkida ning järjekindluses kokkulepetest kinnipidamist jälgida.
Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse kaudu. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad veerandi alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised.
Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad võtavad veerandi lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.
Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt ei nõuta reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida. Kui õpilastelt nõutakse täpsust tundi tulekul, siis tundi ei hiline ka õpetaja.
Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel meeskonnas töötamisel. Kui õpetaja kasutab rühmatööd, siis peale seda järgneb rühmatöö tulemuste arutelu nii rühma kui meeskonna toimimise teemal ning tehakse järeldused edaspidiseks.
2.3 Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi.
Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil.
Õpilaste poolt koostatud kirjalikud tööd sisaldavad kirjalikku tagasisidet soorituse tugevuse ja nõrkuse kohta.
2.4 Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmeteostest ja internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose liigina. Õpitulemuste saavutatuse kontrollimisel võivad õpilased, sõltuvalt õpitulemustest kasutada vajalikke abimaterjale või vahendeid.
Õpiraskuste esinemisel koostatakse esmase õpiabimeetmena õpilase ja õpetaja koostöös õpilase kirjalik individuaalne arenguplaan raskustest ülesaamiseks. Individuaalne arenguplaan on õpilase ja õpetaja vabatahtlik kokkulepe ja on suunatud õpetaja konsultatsiooniaja tulemuslikumaks ärakasutamiseks.
2.5 Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Kõikides õppetundides arendatakse teabetekstides sisalduva info leidmist ja selle tõlgendamist. Õpetajad suunavad õpilasi kasutama erinevaid info allikaid.
Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujundamisele. Järgitakse järgmisi printsiipe: esinemine klassi ees on õpilasele vabatahtlik ja enne esinemist õpetaja juhendab ning peale esinemist annab personaalset tagasisidet. See, kas õpilased on valmis vabatahtlikult klassi ees esinema, sõltub eelkõige sellest, millise vaimse ja sotsiaalse õppekeskkonna õpetaja on suutnud luua.
Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet. Tagasiside andmine toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside reegleid.
2.6 Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalase pädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele aines. Eraldi pööravad kõik õpetajad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.
Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele. Ühe meetodina kasutatakse mõistekaardi meetodit.
Tundides õpitakse tegema tõenduspõhiseid otsuseid ning mõistma loodusteaduste ja tehnoloogia olulisust ning piiranguid.
2.7 Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad teatud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada.
Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisis projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.
Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaasatakse õpilased ning järgitakse kõiki projektijuhtimise reegleid.
2.8 Digipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmisele:
Tundides õpitakse suutlikkust kasutada uuenevat digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas ühiskonnas nii õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui ka kogukondades suheldes.
Õpitakse leidma ja säilitama digivahendite abil infot ning hinnata selle asjakohasust ning usaldusväärsust.
Õpilastele räägitakse digikeskkonna ohtudest ning kuidas kaitsta oma privaatsust, isikuandmeid ja digitaalset identiteeti.
Selgitatakse, et digikeskkonnas tuleb järgida samu moraali- ja väärtuspõhimõtteid nagu igapäevaelus.
3. TUNNIJAOTUSPLAAN ÕPPEAINETI
1. Põhikool tagab õpilasele õppe kohustuslikes- ja vabaõppeainetes alljärgnevas tunnijaotusplaanis vastavalt klassidele esitatud nädala õppetundide mahus:
| I kooli-aste | 1. kl | 2. kl | 3. KL | II kooli-aste | 4.kl | 6.kl | III kooli- aste | 7.kl | 8.kl | |
| LUBATUD NÄDALAKOORMUS | 20 t. | 23 t. | 25 t. | 25 t. | 30 t. | 30 t. | 32 t. | |||
| EESTI KEEL | 19+1 | 7 | 6+1 | 6 | 11+2 | 5+1 | 3 | 6 | 2 | 2 |
| KIRJANDUS | 4 | 2 | 6 | 2 | 2 | |||||
| A -VÕÕRKEEL (INGLISE KEEL) | 3 | 3 | 9 | 3 | 3 | 9 | 3 | 3 | ||
| B -VÕÕRKEEL (VENE KEEL) | 3+1 | 3 | 9 | 3 | 3 | |||||
| MATEMAATIKA | 10+2 | 3+1 | 3+1 | 4 | 13+1 | 4+1 | 5 | 13+1 | 5 | 4 |
| LOODUSÕPETUS | 3 | 1 | 1 | 1 | 7 | 2 | 3 | 2 | 2 | |
| GEOGRAAFIA | 5+1 | 1+1 | 2 | |||||||
| BIOLOOGIA | 5 | 1 | 2 | |||||||
| KEEMIA | 4 | 2 | ||||||||
| FÜÜSIKA | 4 | 2 | ||||||||
| AJALUGU | 3+1 | 2 | 6 | 2 | 2 | |||||
| INIMESEÕPETUS | 2 | 1 | 1 | 2 | 1 | 2 | 1 | 1 | ||
| ÜHISKONNAÕPETUS | 1 | 1 | 2 | |||||||
| MUUSIKA | 6 | 2 | 2 | 2 | 4 | 2 | 1 | 3 | 1 | 1 |
| KUNST | 4,5 | 2 | 1 | 2/1 | 3 | 1 | 1 | 3 | 1 | 1 |
| TÖÖÕPETUS | 4,5 | 1 | 2 | 1/2 | ||||||
| KÄSITÖÖ JA KODUNDUS/ TÖÖ- JA TEHNOLOOGIAÕPETUS | 5+1 | 2 | 1+1 | 5 | 2 | 2 | ||||
| KEHALINE KASVATUS | 9 | 3 | 3 | 3 | 8 | 3 | 2 | 6 | 2 | 2 |
| KOKKU | 19+1 | 19+2 | 23 | 22+2 | 28+1 | 28+1 | 31 | |||
| Kokku koos lisa põhiainega | 20 | 21 | 23 | 24 | 29 | 29 | 31 | |||
| VALIKAINETE KOGUARV | +7 | +1 | +4 | +2 | +10 | +3 | +2 | +4 | +2 | +1 |
| ARVUTIÕPETUS | +1 | +1 | +1 | +1 | +1 | |||||
| KARJÄÄRIÕPETUS | +1 | +1 | ||||||||
| LIIKLUS | +1 | +1 | ||||||||
| INGLISE KEEL -eelõpe | +1 | |||||||||
| INGLISE KEEL arvutis | +1 | +1 | +1 | |||||||
| MAJANDUSÕPE | – | +1 | +1 | |||||||
| Kooli valikained | – | 2 | 2 | 1 | 1 | 1 | 1 | |||
| KÕIK KOKKU | 20 | 23 | 25 | 25 | 30 | 30 | 32 | |||
| Kasutamata |
4. VALIKAINETE LOENDID JA PÕHIMÕTTED
4.1 Kooli õppekavas on esitatud valikõppeaine ainekava
1) informaatika ainekava;
2) karjääriõpetus.
I kooliastmes kaheksa,
II kooliastmes kümne,
III kooliastmes nelja tunni ulatuses.
Kooli poolt valitud valikainete tunnid süvendatud õppeks klassiti on järgmised:
1. klass – matemaatika – 1t
2. klass – inglise keel – 1t ,eesti keel – 1t; matemaatika – 1t; arvutiõpetus – 1t
3. klass – inglise keel arvutis – 1t; liiklusõpetus – 1t
4. klass – eesti keel – 2t; inglise keel arvutis – 1t; matemaatika -1t
5. klass – vene keel – 1t; matemaatika – 1t; arvutiõpetus – 1t; eesti keel – 1t, ajalugu – 1t
6. klass – majandusõpe – 1t, käsitöö/ poiste tööõpetus – 1 tund
7. klass – geograafia -1t; arvutiõpetus – 1t
8. klass – karjääriõpetus – 1t
9. klass – matemaatika – 1t
4.2 Valikaine valiku põhjendus
Informaatikaõpetusega taotletakse, et õpilane valdaks peamisi töövõtteid arvutil igapäevases õppetöös eelkõige infot otsides, töödeldes ja analüüsides ning tekstidokumente ja esitlusi koostades.
Teadvustaks ning oskaks vältida info- ka kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) kasutamisel tekkida võivaid ohte oma tervisele, turvalisusele ja isikuandmete kaitsele.
Informaatikaõpetuses on tarvis lähtuda igapäevase arvuti- ning internetikasutaja vajadustest, et õpilane koostab IKT vahendeid kasutades toimiva ja efektiivse õpikeskkonna. Informaatika on kergesti lõimitav kõigi teiste õppeainetega, kuna info- ja kommunikatsioonitehnoloogia moodustab loomuliku osa tänapäevasest õpikeskkonnast.
IT – inglise keele ja inglise keele valikainega 2.klassile taotletakse it-vahendite kasutamist lõimituna igapäevasesse õppetöösse. Taotletakse erinevate õppekeskkondade kasutamist ning nendes õppimise võimalust.
Karjääriõpetusega taotletakse, et õpilane teadvustab oma huvisid, võimeid ja oskusi, mis võimaldab adekvaatset enesehinnangut kujundada ning konkreetseid karjääriplaane teha. Arendab soovi ja oskusi endale eesmärke seada ja nendeni jõudmiseks süsteemselt tegutseda. Kujundab soovi ja valmisolekut elukestvaks õppimiseks ja iseseisvaks karjääriotsuste tegemiseks. Tutvub erinevate ametite/elukutsetega, õpib tundma haridus- ja koolitusvõimalusi, töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kohalikku majanduskeskkonda.
5. LIIKLUSKASVATUSE TEEMAD KOOLIASTMETI
1. Liikluskasvatuse eesmärk on kujundada üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on:
Ø Ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda ning hoiduvad käitumast teisi liiklejaid ohustavalt ja liiklust takistavalt;
Ø Teadmised ja oskused, mis toetavad nende endi ja teiste liiklejate toimetulekut ja ohutust mitmesugustes liiklusolukordades nii jalakäija, sõitja kui ka juhina.
2. Kooli rolliks on viia läbi laste liikluskasvatust ja valmistada õpilasi ette ohutuks liiklemiseks.
3. Maanteeameti soovitab kooliastmeti liikluskasvatuse teemade kaudu kujundada alljärgnevad üldised teadmised ja oskused liiklemiseks.
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
Ø Teab hädaabi numbrit (112), oskab ohust teatada;
Ø Oskab ohutult evakueeruda koolihoonest;
Ø Teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis;
Ø Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
Ø Oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
Ø Oskab kirjeldada ohtusid oma kooliteel, põhjendada ning selgitada ohtude vältimist kooliteel;
Ø Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturikiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed, vajadusel ujumisrõngast, päästevesti;
Ø Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
Ø Oskab valida jalgrattaga, rulaga, rulluiskudega sõitmiseks ohutut kohta;
Ø Oskab ohutult liikuda /liigelda märjal, libedal, lumisel teel;
Ø Oskab valida tee, raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta; peatuda, kuulata, vaadata ning ohutuses veendununa sõidutee ületada;
Ø Oskab määrata sõidukite liikumissuunda ning hinnata liikumise kiirust;
Ø Oskab eristada valet/ohtlikku liikluskäitumist õigest/ohutust käitumisest.
I kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
Ø Ohutuse väärtustamine ning tähelepanu pööramine ohutusele igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses;
Ø Oskus mõista ja väärtustada iseenda ohutust ning ohutut käitumist; ohuolukordade tekkepõhjuste selgitamist, ohu ennetamist, ohutust tagavate turvavahendite kasutamist, abi kutsumist.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø Väärtustab ohutust ja iseenda turvalisust;
Ø Oskab ohust kiiresti ja korrektselt teatada;
Ø Oskab ohutult evakueeruda koolist;
Ø Teab tuletõrje päästevahendite asukohta koolis ja oskab neid kasutada;
Ø Oskab (vajadusel)kasutada tulekustutustekki;
Ø Teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
Ø Oskab käituda/tegutseda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
Ø Oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi-, mopeedijuhi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
Ø Oskab käituda ühissõidukeis, siseneda, väljuda ning ohutult sõiduteed ületada;
Ø Oskab hinnata sõidukite liikumissuunda, -kiirust ja kaugust;
Ø Oskab valida tee sh raudtee ületamiseks kõige ohutumat kohta;
Ø Oskab hinnata sõidukite liikumiskiirust ja määrata vahemaid;
Ø Tunneb/teab/ mõistab liikluseeskirja nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile);
Ø Oskab leida informatsiooni ja lisamaterjali ohutusalaste teemakäsitluste kohta;
Ø Oskab kaardistada ohtlikud kohad kooliteel, kirjeldab ohtu ja kuidas vältida.
II kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
Ø Õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskus osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimisel ja õigete hoiakute kujunemisel;
Ø Ohutusalaste teadmiste, oskuste, vilumuste lõimimine.(laste õpetamine reaalses liikluskeskkonnas, praktilised õpetused jne).
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø väärtustab ohutust, arvestab kaasliiklejatega ning on seaduskuulekas; oskab ohust teatada ja hinnata ohuolukorda;
Ø oskab ohutult evakueeruda koolist ja osutab evakueerumisel abi endast noorematele;
Ø teab tuletõrje päästevahendite asukohti koolis ja oskab neid kasutada; oskab kustutada väikeseid tulekoldeid, (sh lõke, süttinud rasv pannil jne);
Ø teab lõhkekehadega kaasnevaid ohte, oskab lõhkekeha leiu korral kutsuda abi;
Ø oskab ohtlike ainetega kokkupuutumisel end kaitsta nende tervist kahjustava toime eest;
Ø oskab käituda pommiähvarduse korral koolis või mõnes muus ühiskondlikus asutuses;
Ø oskab vaatluse teel hinnata helkuri peegelduvuse omadusi;
Ø oskab kasutada ohutust tagavaid kaitsevahendeid, sh helkur, turvavöö, jalgratturi- ja mootorratturi kiiver, põlve ning küünarnuki kaitsed;
Ø teab ja tunneb nõudeid jalgratturile ja mopeedijuhile ning oskab vastavalt nõuetele käituda;
Ø oskab kaardil tähistada ohtlikud kohad kooliteel ja valida ohutuma teekonna sihtpunkti jõudmiseks;
Ø kirjeldab ohututeekonna valiku põhimõtteid;
Ø mõistab liikluseeskirjade nõudeid jalakäijale, juhile (jalgratturile, mopeedijuhile);
Ø on teadlik ohutusalastest kampaaniatest ning annab hinnangu ajas muutuvate hoiakute kujunemise kohta;
Ø oskab leida informatsiooni ja võrrelda Eesti (liiklus) ohutusalast olukorda teiste riikidega.
III kooliastmel on liikluskasvatuse eesmärgiks:
Ø õpetada mõistma ja väärtustama ohutust, iseenda turvalisust ning ohutut käitumist; oskust osaleda diskussioonides ohtu ennetavates tegevuste analüüsimistel ja õigete hoiakute kujunemisel;
Ø ohutust tagavatest seadustest tulenevate käitumisharjumuste kujundamine, (teadmiste rakendamine oskuste, vilumusteni) praktilised ohutusalased õppused.
Liikluskasvatuse teemad Liikluskasvatuse ulatus tundides õppeaastas klassi kohta
Jalakäija liiklusreeglid 4
Ohutu liikluskäitumine 2
Liikluses kehtivate normide järgimine ja kaasliiklejatega arvestamine 1
Liiklusreeglitest tulenevad õigused, kohustused ja vastutus 1
Kokku: 8
Liikluskasvatuse teemasid käsitletakse integreerituna ainetundides klassi- ja aineõpetajate poolt ja esitatakse õpetaja töökavas.
Väljaspool õppetunde toimuvad liikluskasvatust toetavad tegevused, mille läbiviimise eest vastutab kooli juhtkond.
6. LÄBIVAD TEEMAD JA KÄSITLEMISE PÕHIMÕTTED
6.1. Lähedase eesmärgiseade ja õppesisuga õppeained moodustavad ainevaldkonna. Ainevaldkonna peamine eesmärk on vastava valdkonnapädevuse kujunemine.
Kooli õppekavas on järgmised ainevaldkonnad:
1) keel ja kirjandus;
2) võõrkeeled;
3) matemaatika;
4) loodusained;
5) sotsiaalained;
6) kunstiained;
7) tehnoloogia;
8) kehaline kasvatus.
6.2. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ning kaasaaja aktuaalsetest probleemidest, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi rakendada. Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad ning ainekavadesse koondatud läbivad teemad on:
1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine – taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid;
2) keskkond ja jätkusuutlik areng – taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning leiab lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele;
3) kodanikualgatus ja ettevõtlikkus – taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele;
4) kultuuriline identiteet – taotletakse õpilase kujunemist kultuuriteadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis;
5) teabekeskkond – taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi;
6) tehnoloogia ja innovatsioon – taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas;
7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele;
8) väärtused ja kõlblus – taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.
7. ÕPPE JA KASVATUSE LÕIMIMINE
Lõimingu põhimõtted
7.1. Õppe- ja kasvatustegevus ning selle tulemused kujundatakse koolis tervikuks lõimingu kaudu. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õppe lõimimine saavutatakse:
Ø valdkonnasiseste ja -väliste õppeainete seoste ja ühisosa järgimisel – ainekavas ühiste õppe-eesmärkide leidmine, ühiste õppeteemade, probleemide ja mõistestiku ning hindamisviiside määratlemine, aineülest lähenemist võimaldavate õppeülesannete ja-viiside täpsustamine;
Ø läbivate teemade aineõppesse lõimimine – õpikeskkonna kujundamisel läbivate teemade sisu ja eesmärkide arvestamine ning õpetaja töökavas läbivatest teemadest ja kujundatavatest pädevustest lähtudes aineõppesse sobivate teemakäsitluste, näidete ja meetodite toomine;
Ø läbivate teemade huvitegevusse ning tunni- ja koolivälisesse töösse lõimimine – huvitegevuse kavas on igaks trimestriks fikseeritud ürituste, koolisiseste- ja väliste projektide, jms tegevuste, huviringide töö ning kogukonna ettevõtetega koostöö korraldamine lähtuvalt õppe- ja kasvatuseesmärkidest, läbivate teemade eesmärkidest ja sisust ning kujundatavatest üld-ja valdkonnapädevustest;
Ø III kooliastme läbivatest teemadest lähtuvat või õppeaineid siduvat loovtööd korraldades;
Ø kooli ja kodu koostööd korraldades – kodu ja kooli ühistöös õpilase üldpädevuste kujundamine ja jälgimine käitumise hindamise, arenguvestluste, rühmatööde ja seminaride, klassikoosolekute läbiviimise abil.
7.2. Lõiming toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Üldpädevuste lõimingu vahendiks on läbivad teemad.
7.2.1 Läbiva teemaga elukestev õpe ja karjääri planeerimine kujundatavad pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas,
Ø oskab end häälestada ülesandega toimetulemisele ning oma tegevusi ülesannet täites mõtestada;
Ø oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
Ø oskab koostada päevakava ja seda järgida;
Ø tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest;
Ø mõistab ja kasutab õpitavas võõrkeeles igapäevaseid äraõpitud väljendeid ja lihtsamaid fraase;
Ø suudab tekstidest leida ja mõista seal sisalduvat teavet (sealhulgas andmeid, termineid, tegelasi, tegevusi, sündmusi ning nende aega ja kohta) ning seda suuliselt ja kirjalikult esitada; – oskab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti lugeda;
Ø arvutab ning oskab kasutada mõõtmiseks sobivaid abivahendeid ja mõõtühikuid erinevates eluvaldkondades eakohaseid ülesandeid lahendades.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele;
Ø oskab oma tegevust kavandada ja hinnata;
Ø oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;
Ø oskab mõtestatult kuulata;
Ø teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;
Ø mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena;
Ø tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;
Ø oskab mõtestatult lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;
Ø on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;
Ø on leidnud endale sobiva harrastuse ning omab üldist ettekujutust töömaailmast.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø usub iseendasse, kujundab oma ideaale;
Ø on teadmishimuline, oskab leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;
Ø oskab õppida;
Ø mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele;
Ø valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;
Ø suudab mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;
Ø suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist.
7.2.2 Läbiva teema keskkond ja jätkusuutlik areng pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø käitub loodust hoidvalt
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest
Ø hindab harmoonilisi inimsuhteid
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes.
7.2.3 Läbiva teema kodanikualgatus ja ettevõtlikkus pädevused: I kooliastme lõpuks õpilane:Ø tunnetab end oma riigi kodanikuna;
Ø suudab luua ideid ja teostada neid täiskasvanu abil, kasutades omandatud teadmisi ja oskusi erinevates elu- ja tegevusvaldkondades.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;
Ø suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;
Ø oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada;
Ø suudab luua ideid ja teostada neid koos eakaaslastega, vajadusel kasutab täiskasvanu abi;
Ø suudab tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;
Ø oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta;
Ø suudab mõista kodanikualgatuse ning vabatahtlikuna tegutsemise tähtsust muutuvas ühiskonnas;
Ø suudab mõista koos tegutsemise kasulikkust ja vajalikkust;
Ø on ettevõtlik, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel;
Ø suudab luua ideid ja teostada neid nii individuaalselt kui koostöös;
Ø suudab korraldada ühistegevusi, näidata initsiatiivi ja vastutada tulemuste eest;
Ø suudab analüüsida olukorda ja leida jõukohastele probleemidele loomingulisi lahendusi.
7.2.4 Läbiva teema kultuuriline identiteet pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø teab oma rahvuslikku kuuluvust ning suhtub oma rahvusesse lugupidavalt;
Ø austab oma kodupaika, kodumaad ja Eesti riiki, tunneb selle sümboleid ning täidab nendega seostuvaid käitumisreegleid;
Ø oskab ilu märgata ja hinnata; hindab loovust ning tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest ja tegevusest.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas;
Ø väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest;
Ø peab lugu kultuuripärandist, aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule;
Ø peab lugu kunstist, suudab väljendada ennast loominguliselt;
Ø suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt.
7.2.5 Läbiva teema teabekeskkond pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab sihipäraselt vaadelda, erinevusi ja sarnasusi märgata ning kirjeldada;
Ø oskab esemeid ja nähtusi võrrelda, ühe-kahe tunnuse alusel rühmitada.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet
Ø oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada;
Ø oskab teha vahet faktil ja arvamusel.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;
Ø suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada.
7.2.6 Läbiva teema tehnoloogia ja innovatsiooni pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab kasutada lihtsamaid arvutiprogramme ning kodus ja koolis kasutatavaid tehnilisi seadmeid
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada.
7.2.7 Läbiva teema tervis ja ohutus pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø tunneb rõõmu liikumisest;
Ø tahab olla terve;
Ø hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest;
Ø oskab ohtlikke olukordi vältida ja ohuolukorras abi kutsuda, oskab ohutult liigelda
Ø teab, kelle poole erinevate probleemidega pöörduda ning on valmis seda tegema.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne.
7.2.8 Läbiva teema väärtused ja kõlblus pädevused:
I kooliastme lõpuks õpilane:
Ø on viisakas, täidab lubadusi;
Ø teab ja järgib kodus, koolis ja kogukonnas kehtivaid reegleid;
Ø teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida;
Ø peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist.
II kooliastme lõpuks õpilane:
Ø suudab oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;
Ø järgib ühiselu norme.
III kooliastme lõpuks õpilane:
Ø juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;
Ø ei jää ükskõikseks, kui üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid eiratakse ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;
Ø tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid.
7.3 Õppimise käsitus
ØKooli õppekavas käsitatakse õppimist väljundipõhiselt, rõhutades muutusi õpilase või õpilaste rühma käitumisvõimes st selliste teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute omandamist, mis on vajalikud igapäevaelus toimetulekuks.
Ø Õppimise psühholoogiliseks aluseks on kogemus, mille õpilane omandab vastastikuses toimes füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonnaga. Kogemusi omandades muutub õpilase käitumine eesmärgipärasemaks.
Ø Õpilane on õppeprotsessis aktiivne osaleja, kes võtab võimetekohaselt osa oma õppimise eesmärgistamisest, õpib iseseisvalt ja koos kaaslastega, õpib oma kaaslasi ja ennast hindama ning oma õppimist analüüsima ja juhtima.
Ø Uute teadmiste omandamisel tugineb õpilane varasematele ning konstrueerib uue teabe põhjal enda teadmised. Omandatud teadmisi rakendatakse uutes olukordades, probleemide lahendamisel, valikute tegemisel, väidete õigsuse üle arutledes, oma seisukohti argumenteerides ning edasiste õpingute käigus.
Ø Õppimine on elukestev protsess, milleks vajalikud oskused ja tööharjumused kujunevad põhihariduse omandamise käigus.
7.4 Õpikeskkond
1) Õpikeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
2) Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone.
7.4.1 Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:
1)luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
2)koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
3)luuakse keskkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel, ennetatakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
4)jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
5)luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
6)korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine.
7) osaleb kogu koolipere;
8) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;
9) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdselt, austades nende eneseväärikust ning isikupära;
10) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus;
11) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu; hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest;
12) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist;
13) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale;
14) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos kaaslastega;
15) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul;
16) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel;
17) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine;
18) korraldatakse koolielu, lähtudes rahvusliku, rassilise, soolise ja muudel alustel võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soolise võrdõiguslikkuse eesmärkidest.
7.4.2. Füüsilist keskkonda kujundades jälgitakse, et:
1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas;
2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus kasutada kooliraamatukogu;
3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele;
4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega;
5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid;
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
7.4.3. Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õpikeskkonnas. Õpikeskkonnaks on ka kodu ja laiemas elukeskkonnas toimivad mõjutused.
7.4.4. Õpikeskkond kindlustatakse koolis õppekava alusel toimuva süstemaatilise ja sihipärase õppe- ja kasvatustegevusega.
7.4.5. Õpetamist mõistetakse kui õpikeskkonna ja õppetegevuse organiseerimist viisil, mis seab õpilase tema arengule vastavate, kuid pingutust nõudvate ülesannete ette, mille kaudu tal on võimalik omandada kavandatud õpitulemused.
7.4.6. Kasvatust mõistetakse kui õpilase suhete kujundamist teda ümbritseva maailmaga. Hoiakute kujundamise võtmeisik on õpetaja, kelle ülesanne on pakkuda isiklikku eeskuju, toetada õpilaste loomupärast soovi enda identiteedis selgusele jõuda ning pakkuda sobiva arengukeskkonna kaudu tuge erinevates rühmades ja kogukondades ning kogu ühiskonnas aktsepteeritavate käitumisharjumuste väljaarenemiseks. Edukas väärtuskasvatus eeldab kogu koolipere, õpilase ja perekonna vastastikust usaldust ning koostööd.
7.4.7. Õpet kavandades ja ellu viies:
1) arvestatakse õpilase taju- ja mõtlemisprotsesside eripära, võimeid, keelelist, kultuurilist ja perekondlikku tausta, vanust, sugu, terviseseisundit, huvi ja kogemusi;
2) arvestatakse, et õpilase õppekoormus oleks ea- ja jõukohane, võimaldades talle aega puhkuseks ja huvitegevuseks;
3) võimaldatakse õpilastele mitmekesiseid kogemusi erinevatest kultuurivaldkondadest;
4) kasutatakse teadmisi ja oskusi reaalses olukorras; tehakse uurimistööd ning seostatakse erinevates valdkondades õpitavat igapäevase eluga;
5) luuakse võimalusi õppimiseks ja toime tulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes (õpilane-õpetaja, õpilane-õpilane, õpilane- koolitöötaja);
6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio – visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms);
7) kasutatakse asjakohaseid hindamisvahendeid, -viise ja -meetodeid;
8) kasutatakse diferentseeritud õpiülesandeid, mille sisu ja raskusaste võimaldavad õpilastel sobiva pingutustasemega õppida, arvestades sealjuures igaühe individuaalsust.
7.4.8 Õppe ja kasvatuse rõhuasetused kooliastmeti:
Esimeses kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilaste turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Esimeses kooliastmes keskendutakse:
1) kõlbeliste tõekspidamiste ning heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele;
2) positiivse suhtumise kujunemisele koolis käimisesse ja õppimisesse;
3) õpiharjumuste ja -oskuste kujundamisele ning püsivuse, iseseisvuse ja eesmärgistatud töö oskuste ning valikute tegemise oskuste arendamisele;
4) eneseväljendusoskuste ja -julguse kujunemisele;
5) põhiliste suhtlemis- ja koostööoskuste omandamisele, sealhulgas üksteist toetavate ja väärtustavate suhete kujunemisele õpilaste vahel;
6) õpiraskuste äratundmisele ning tugisüsteemide ja õpiabi pakkumisele.
Õpetaja olulisemad ülesanded on:
1) toetada iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni;
2) diferentseerida õppeülesandeid ja nende täitmiseks kuluvat aega õpilaste koolivalmidust ja võimeid arvestades;
3) ära tunda õpiraskusi ning pakkuda tugisüsteeme ja õpiabi.
Teises kooliastmes on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks vastutustundlike ja iseseisvate õpilaste kujunemine. Teises kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele ja tõstmisele, seostades õpitut praktikaga ning võimaldades õpilastel teha valikuid, langetada otsuseid ja oma otsuste eest vastutada;
2) huvitegevusvõimaluste pakkumisele;
3) õpilaste erivõimete ja huvide äratundmisele ning arendamisele.
Õpetaja olulisemad ülesanded on:
1) Õpilase huvi äratamine ja säilitamine õppekavaga hõlmatud teadmis- ja tegevusvaldkondade vastu.
2) mitmekesiste, iseseisvaid valikuid võimaldavate ja praktilise eluga seotud tööviiside ja ülesannete rakendamine;
3) õpiraskustega õpilastele tugisüsteemide ja õpiabi pakkumine.
Kolmandas kooliastmes on õppe ja kasvatuse põhitaotlus aidata õpilastel kujuneda vastutustundlikeks ühiskonnaliikmeteks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tulevad ning suudavad oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Kolmandas kooliastmes keskendutakse:
1) õpimotivatsiooni hoidmisele;
2) õppesisu ja omandatavate oskuste seostamisele igapäevaeluga ning nende rakendatavuse tutvustamisele tulevases tööelus ja jätkuõpingutes;
3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele;
4) pikemaajaliste õppeülesannete (sealhulgas uurimuslike õppeülesannete) planeerimisele, eesmärkide püstitamisele ja oma tulemuste hindamisele;
5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele;
6) õpilaste toetamisele nende edasiste õpingute ja kutsevalikute tegemisel.
8. ÜLEKOOLILISTE JA KOOLIDEVAHELISTE PROJEKTIDE KAVANDAMINE
Iga õppeaasta alguseks kavandatakse ülekoolilised ja koolidevahelised projektid kooli üldtööplaanis. Projekt on ühekordse, tähtajalise, piiratud ressursside ja kindlaks määratud tulemuse saavutamiseks tehtav töö.
Ülekoolilisi projekte võivad kirjutada aineõpetaja(d), huviringide juhendajad, klassikollektiivid, direktor ja teised kooliga seotud huvilised.
Koolidevahelisi projekte võivad kirjutada aineõpetaja(d), huviringide juhendajad ja direktor, kaasates vajadusel klassikollektiive, kooliga seotud huvilisi.
Projekt võib olla nt teema- või ainenädal, mitme õpetaja koostöös toimuv õppekäik, ülekooliline üritus jms.
Projektid peavad lähtuma kooli õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest ja põhimõtetest ja läbivatest teemadest.
Projektid kavandatakse ja esitatakse reeglina enne kooliaasta algust kooskõlastamiseks ja heaks kiitmiseks direktorile, va ülekooliline üritus, mis kooskõlastatakse enne trimestri algust.
Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide koostamisel tuleb määratleda sihtrühm(ad), projekti kestvus, selgelt sõnastatud eesmärgid ja oodatavad tulemused ning koostada tegevuskava.
9. ÕPPE-JA KASVATUSE KORRALDUS PÕHIKOOLIS
Õpe on korraldatud viisil, kus kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel eristades tavapäraseid ainetunde.
Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas ning kavandatakse üldjuhul igas kuus eelnevalt kokkulepitud kindlale päevale. Tegevusteks võib kasutada ka vaba tunniressurssi, kui need tegevused on kavandatud üldtööplaanis.
Õppe ja kasvatuse ajakasutus on määratud õpilase kohaldatud päevakavas, mille üheks osaks on tunniplaan. Õpilane on kohustatud järgima päevakava.
Koolis on õpe korraldatud järgmisel viisil:
9.1 I, II ja III kooliastmes kasutatakse traditsioonilist aineõpet, st kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel.
9.2 Õppe ja kasvatuse ajakasutuses (sh projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) arvestatakse vastavalt õppeaasta pikkusele, õpilase suurimale lubatud nädalakoormusele, õppetunnile ning kooli tunnijaotusplaanis esitatud õppeainete õppeks kuluvat õppetundide mahule nädalas.
9.3 Õppeaasta koosneb trimestritest ja koolivaheaegadest. Õppetrimestrites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppetrimestrites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.
9.4 Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on:
1) 1.klassis 20;
2) 2.klassis 23;
3) 3. ja 4.klassis 25;
4) 5.klassis 28;
5) 6. ja 7. klassis 30;
6) 8. ja 9. klass 32.
9.5 Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õpikeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja. Lisaks on juhendatud õppe viisid:
1) individuaaltund;
2) loeng;
3) õppekäik, ekskursioon
4) õuesõppetund.
9.6 Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga.
1.tund 8.30-9.15 vahetund 10 min
2.tund 9.25-10.10 vahetund 10 min
3.tund 10.20-11.05 vahetund 15 min (õuevahetund)
4.tund 11.20-12.05 vahetund 20 min (lõunasöök)
5.tund 12.20-13.05 vahetund 10 min
6.tund 13.15-14.00 vahetund 10 min ( ppr söök)
7.tund 14.10-14.55 vahetund 10 min
8.tund 15.05-15.50
9.7. Kooli õppekavas on esitatud kohustuslike ja valikõppeainete kavad.
Kohustuslike õppeainete ainekavad on:
1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus;
2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel;
3) matemaatika: matemaatika;
4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia;
5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus;
6) kunstiained: muusika, kunst;
7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus;
8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus.
9.8. A- ja B võõrkeel. Arvestades kooli võimalusi õpitakse A-võõrkeelena inglise keelt, B-võõrkeelena vene keelt. Inglise keele õpetus algab 3.klassist, vene keele õpetus 5 .klassist.
10. LOOVTÖÖ KORRALDAMISE PÕHIMÕTTED III KOOLIASTMES
10.1.Loovtöö üldsätted
1.1.Hummuli Põhikool korraldab III kooliastmes 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö.
1.2.Loovtöö on juhendatud õppeprotsess, mille käigus õpilane rakendab iseseisva töö oskusi ja omandatud teadmisi, arendab loovust ja kinnistab ning täiendab koolis omandatut.
- Loovtööks võib olla
- uurimus;
- kunsti-, käsitöö või tehnoloogiõpetuse projekt;
- foto- või kunstinäitus;
- kirjutatud ja lavastatud etendus;
- luulekava ja selle esitlus;
- robootikaprojekt;
- mõni muu loominguline tegevus.
- Loovtööna valminud uurimus eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja üldistamist ning järelduste tegemist. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist. Omaloominguline töö eeldab idee loomist, teose valmimist ja esitamist.
1.5.Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas.
1.6.Loovtöö teema ja hinnang (arvestatud (A) või mittearvestatud (MA)) märgitakse 8. klassi tunnistusele.
1.7.Loovtöö sooritamine on põhikooli lõpetamise tingimuseks.
1.8 Loovtöö teema märgitakse põhikooli lõputunnistusele.
2.Loovtöö eesmärgid
Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada:
- õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja
teostamisele õppeainete lõimimise ja loovtöö protsessi kaudu;
- õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist;
- õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks;
- üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline mõtlemine, argumenteerimis-, eneseväljendus- ja esinemisoskus, töö allikate ja andmetega; tegevuse kavandamine ning kavandatu järgimine, tegevuse ja töö analüüsimise oskus, loovtöö vormistamine, IKT vahendite kasutamine jne) kujunemist;
- õpilast tema võimete paremal tundmaõppimisel, mis aitaks teha valikuid järgnevateks õpinguteks.
10.3.Loovtöö liigid
3.1. Õpilasuurimus on kirjalik tekst, kus õpilane keskendub mingile uurimisprobleemile. Töö kirjutamine annab õpilastele esimese iseseisva uurimistöö kogemuse ning võimaluse tegeleda huvipakkuvate teemade ja probleemidega kas individuaalselt või koostöös kaasõpilastega. Uurimuse eesmärgiks on saada täpsemat teavet uuritava teema kohta ning leida teema olulistele küsimustele vastuseid. Samuti aitab uurimistöö kaasa oskusele oma mõtteid edasi anda loogiliselt nii kõnes kui kirjas. Uurimistöö on valdavalt analüüsiva iseloomuga, olulisel kohal on töö autori järeldused, tõlgendused ja üldistused. Uurimistöö koostamise etapid on: valdkonna või õppeaine ning esialgse teema valimine, koos juhendajaga ajakava koostamine, juhendaja poolt soovitatud kirjandusega tutvumine, juhendaja abiga probleemi sõnastamine, andmete kogumine, vastavalt nõuetele uurimistöö kirjutamine, oma töö kaitsmine.
3.2. Projekt on kindla eesmärgi ja ulatusega terviklik töö (ülesanne) vm ettevõtmine, mis pakub hea võimaluse üksi või koos kaaslastega valitud teemadel viia ellu oma ideid. Projekt annab korraldamiskogemust, juhtimis- ja meeskonnatöökogemust, algteadmisi eelarve koostamisest ja veel palju teisi elus toimetulekuks tarvilikke kogemusi. Projekti võib kaasata ka erinevaid loovtöö liike olenevalt projekti teemast, näiteks lühiuurimust, erinevaid õpilaste esinemisi, esitlusi, näituste korraldamist, esinemist jm.
3.3. Loovtöö muusikateose või kunstitööna kätkeb endas uudseid, innovaatilisi ideid ning on eneseteostusrõõmu pakkuv ja silmaringi avardav. Loovtöö võib olla nii praktiline töö kui ka vaimse idee kandja. Juhul, kui loovtöös kasutatakse fragmente teiste autorite loomingust, tuleb autorikaitse seadusest lähtudes viidata kasutatud teose autorile. Loovtöö muusikateosena võib olla õpilase omalooming aga ka muusikateose esitamine. Kunstitöö teostamise tehnikaks võib olla maal, joonistus, graafika, skulptuur, keraamika, videofilm, animatsioon, perfomance jne.
3.4. Muusikateose või kunsti- ja projektitöö puhul koostab õpilane ka kirjaliku osa, mis vormistatakse vastavalt kooli poolt kehtestatud nõuetele.
10.4. Loovtöö teema ja juhendaja
4.1. Iga õppeaasta I trimestril tehakse õpilastele teatavaks võimalikud loovtöö teemad (Lisa
1).
4.2.Õpilased valivad sõltuvalt teemavaldkonnast juhendaja, kellega koos sõnastatakse lõplik teema.
4.3.Valitud teemad fikseerib klassijuhataja I trimestri lõpuks.
Kirjas on
- töö sooritaja/sooritajad;
- loovtöö teema pealkiri; millal töö teostatakse;
- juhendaja.
- Nii teema kui ka juhendaja kinnitab direktor I trimestril.
- Üldjuhul on juhendajaks aine- või valikaine õpetaja, kuid erandjuhul võib juhendajaks olla ka valitud loovtöö teemat valdav spetsialist. Kui teema eeldab ainetevahelist lõimingut, siis võib õpilasel olla ka mitu kaasjuhendajat.
- Juhendaja ja õpilane koostavad ajakava, mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise. Ajakava on nähtav e-koolis.
- Loovtöö juhendamine võib toimuda individuaalselt või ka rühmas. Õpetaja kohtub juhendatava(te)ga vähemalt kaks korda kuus kontaktselt või veebikeskkonnas. Kohtumised fikseeritakse e-koolis.
- Juhendaja juhendab üldjuhul ühel õppeaastal 1 õpilase (kui õpilasi on rohkem kui õpetajaid koolis, siis 2) või ühe õpilasgrupi.
- Juhendaja roll on suunav:
- aitab õpilast teema valikul ja tegevusplaani koostamisel;
- soovitab vajadusel kirjandust ja annab suuniseid info leidmisel;
- jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
- nõustab õpilast esitluse edukaks läbiviimiseks; täpsustab rühmatöös liikmete tööpanuse;
- nõustab õpilast loovtöö esitlemise vormi valikul.
- Loovtöö koostamise minimaalne ajaline maht õpilase jaoks võiks olla 15 tundi, mis sisaldab nii juhendamisel kulunud tunde kui ka iseseisvat tööd.
10.5.Loovtöö vormistamine
5.1. Loovtööl peab olema kirjalik osa.
5.2. Loovtöö kirjaliku osa vormistamine Töö struktuur:
Tiitelleht (Lisa 2 )
Õppeasutuse nimi paigutatakse lehe ülemisse serva keskele.
Töö täielik pealkiri kirjutatakse lehe esimese kolmandiku lõppu lehekülje keskele rasvases kirjas, tähesuurus 20-22 .
Pealkirja alla märgitakse töö liik (loovtöö/uurimustöö).
Autori ja juhendaja nimed trükitakse tiitellehe teise kolmandiku lõppu paremasse serva.
Töö valmimise koht ja aasta paigutatakse lehe alumisse serva keskele.
- Sisukord (Lisa 3)
- Sissejuhatus sisaldab teema valiku põhjendust, töö eesmärki ning ülevaadet ülesehitusest.
Sissejuhatuse maht on 0,5–1 lehekülge.
- Töö põhiosa annab ülevaate valminud loovtööst, milles kirjeldatakse töö valmimise protsessi, kasutatud materjale, töövahendeid ja -võtteid. Põhiosa jagatakse peatükkideks ja alapeatükkideks. Igale peatükile pannakse sisu kajastav pealkiri. Põhiosa maht on 4-6 lehekülge.
- Kokkuvõte sisaldab töö olulisemaid tulemusi ja järeldusi. Antakse hinnang tehtud tööle (kas eesmärk sai täidetud, mis läks hästi, mis osutus keeruliseks) ja sellele, mida töö valmimise käigus õpiti. Kokkuvõttes ei esitata enam uusi andmeid ja fakte ega viidata kirjandusele. Kokkuvõtte maht on 0,5–1 lehekülge.
- Kasutatud kirjanduse loetelu sisaldab töös kasutatud allikaid, mis reastatakse autorite nimede tähestikulises järjekorras. Sama autori tööd esitatakse ilmumisaasta järjekorras. Raamatute ja artiklite kohta esitatakse järgmised andmed: autori(te) nimi (nimed), ilmumisaasta, pealkiri ja alapealkirjad (vastavalt tiitellehele), trüki köide, osa, number, ilmumiskoht, kirjastus või väljaandja.
Viitamise täpne juhend „Referaadi koostamise juhendis“ kodulehel.
- Lisad on tööd täiendav või illustreeriv materjal (joonised, tabelid, diagrammid, fotod jne).
Lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse „Lisa 1”, „Lisa 2” jne.
5.3.Nõuded teksti vormistusele.
- Loovtöö vormistatakse A4 paberile, kirjutatakse paberi ühele poolele. Töö on vormistatud arvutil.
- Kiri Times New Roman või Arial.
- Leheküljele jäetakse vasakule 3,0 cm, paremale 2 cm laiune vaba äär, alumine ja ülemine äär 2,5 cm.
- Tähemärgid peatüki sees on 12 punkti, reavahe 1,5 punkti.
- Peatükkide pealkirjad peavad olema tekstis esile toodud.
- Esile tõstmiseks võib kasutada rasvast kirja, selleks ei kasutata allajoonimist. Terminite lahtikirjutamiseks võib kasutada kaldkirja.
- Pealkiri algab joondumisega vasakult, pealkirja lõppu ei panda punkti.
- Tekst on rööpjoondatud.
- Iga kahe sõna vahele käib ÜKS tühik.
- Kirjavahemärkide ette tühikut ei käi, järele käib.
- Sulgude ja jutumärkide puhul sissepoole tühikuid ei käi, väljapoole käivad.
- Sidekriipsu ümber tühikuid ei käi, mõttekriipsu ümber käivad.
- Peatükk algab uuelt leheküljelt, alapeatükk samalt leheküljelt. Pealkirja järel on üks tühi rida, enne pealkirja on kaks tühja rida.
- Kõikides peatükkides peab olema tekst samamoodi vormindatud.
- Taandrida on 5 tähemärki või võib kasutada plokkidena vormistatud teksti.
- Leheküljed nummerdatakse (number alla keskele), alustades tiitellehest (tiitellehel numbrit ei näidata).
- Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks: töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse jne.)
10.6.Loovtöö kaitsmine
6.1. Loovtöö lõpeb avaliku kaitsmisega. Kaitsmised toimuvad III trimestril (aprillis-mais).
6.2. Kaitsmisele pääsemiseks tuleb õpilasel hiljemalt nädal enne kaitsmist esitada kaitsmiskomisjonile kokkuvõttev raport koos juhendajapoolse hinnanguga.
6.3. Kaitsmisettekanne on suuline.
6.4. Loovtöö kaitsmiseks valmistab õpilane ette kaitsmisettekande, mis koosneb järgmistest osadest:
- sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus);
- töö sisu (töö käik, kasutatud meetodid, kollektiivselt tehtud töö puhul ka iga õpilase panuse kirjeldus);
- kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused).
6.5.Kaitsmisettekande pikkuseks on kuni 10 minutit, millele järgneb kuni 5-minutiline diskussioon.
6.6.Kollektiivse töö puhul osalevad kaitsmisettekande esitlemisel kõik õpilased.
6.7.Rühmatöö puhul antakse hinnang iga liikme tööle, mis kujuneb tööprotsessi jooksul peetud päeviku alusel.
6.8.Kaitsmiskomisjon on vähemalt kolmeliikmeline ning liikmed kinnitab direktor.
6.9.Loovtööde kaitsmisel osalevad kuulajatena 7. klassi õpilased.
10.7 Hindamine
7.1. Loovtöö hinnatakse sõnalise hinnanguna arvestatud “A” või mittearvestatud “MA”.
Loovtöö hindamise eesmärgiks on:
- kirjeldada loovtööle seatud eesmärkide täideviimist ning anda seeläbi tagasisidet loovtöö kui terviku kohta;
- julgustada õpilast järgmisteks loovtöödeks ning toetada seeläbi isiksuse arengut.
7.2 Loovtöö hindamisel arvestatakse eesmärkide saavutamist, töö teostust, mahtu, loomingulisust, töö sisu ja vastavust vorminõuetele, originaalsust, esinemist töö kaitsmisel ja eneseväljendust.
7.3.Hinnangu “A” või “MA” kujunemise aluseks on numbrilise hindamise põhimõtted.
7.4.Eriarvamused loovtöö hinnangu osas otsustatakse komisjoniliikmete häälteenamusega.
7.5.Mittearvestatud tulemuse korral on õpilasel võimalik taotleda teistkordset kaitsmist.
7.6.Töö esitamata jätmisel on töö hinnanguks “MA” ja antakse võimalus töö esitamiseks ja kaitsmiseks järgmisel õppeaastal.
| Hindamise alused | Suurepärane | Hea | Vajab arendamist |
| Häälekasutus: tempo (kiire/aeglane); tugevus (kõva/vaikne); tämber; artikulatsioon | Rääkijat on meeldiv kuulata, kasutab pause ja rõhke kõne rütmistamiseks. Hääl kõlab loomulikult, väljendus on selge. | Kõne on selge, esitus pisut monotoonne. | Kõne monotoonne, hääl liiga vaikne, tempo liiga kiire või liiga aeglane; pikad mõtlemispausid, kasutab verbaalseid täiendeid. |
| Ülesehitus, argumentatsioon | Kõne/esitluse ülesehitus on korras, st tekst on liigendatud tervik, ülesehitus on loogiline ja sidus. | Ülesehitus on jälgitav, mõtted on esitatud selgelt. | Kõne ülesehitus on ebaloogiline. Mõtted on kohati seosetud. Sõnumit on raske mõista. |
| Mulje:entusiasm, siirus, originaalsus | Kõnelejal on hea kontakt publikuga, esineja usub oma sõnumisse, paneb end kuulama. Esitus on loov ja teemakäsitlus isikupärane. | Kõneleja usub oma sõnumisse, on esinemiseks hästi ette valmistunud, püüab luua sidet publikuga. | Kõneleja on ette valmistunud, kuid ei esine enesekindlalt. Peab pigem monoloogi kui dialoogi. Silmside publikuga on kasin. |
| Näitliku lisamaterjali kasutamine (lisapunktid) | Kasutab esinemise ilmestamiseks erinevaid vahendeid (tabelid, graafikuid). Näitmaterjalide kvaliteet on hea. | Kasutab näitlikku lisamaterjali | Kasutatud lisamaterjal ei toeta sisu, kvaliteet kõikuv. |
10.8. Loovtööde säilitamine
Loovtööd säilitatakse kooli raamatukogus. Suuremahulised tööd võib kool tagastada autorile, kui selleks puuduvad koolis hoiutingimused. Töö tuleb tagastada autorile, kui töö tegemiseks on kasutatud õpilase/lapsevanema poolt soetatud materjale ja/või vahendeid.
10.9 Koolipoolsed loovtööde teemad:
Loovtöö temaatika on valitud kooli poolt ja õpilastel on võimalus valida järgmiste teemade hulgast:
- Mulgimaa
- Ajalugu – Hummuli vald. Minu kodukoha tuntud inimesed. Vanad talukohad. Vanad tööriistad. Mulgikultuur, Hummuli mõisakool. Hummuli mõis, Hummuli mõisakoolikooli õpetajad. Noortekeskus.
- Loodusained – Mõisa park, Hummuli valla loodus (jõed, järved, metsloomad, linnud).
- Kunstiained – Mulgimaa kunstiinimesed, kultuuritegelased. Käsitöö. Vanast uus jne.
- Omalooming- Joonistused. Fotograafia. Käsitöö. Ürituse korraldamine. Koorilaul. Oma luule, muinasjutt, muistend, jutud). Muusika. Dramatiseering jne.
11. HINDAMISE KORRALDUS
11.1 Hindamise mõiste
11.1.1 Hindamine on süsteemne teabe kogumine õpilase arengu ja õppeedukuse kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine. Hummuli Põhikoolis mõistetakse hindamise all hinnete panemist, kirjaliku ja suulise hinnangu ja tagasiside andmist, õpilase, õpetaja ja kaaslase enesehindamist.
11.1.2 Hindamine on aluseks õppe edasisele kavandamisele. Hindamisel kasutatakse mitmesuguseid meetodeid, hindamisvahendeid ja -viise.
11.1.3 Hindamise funktsiooni järgi eristatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist.
11.2. Hindamise alus
1. Teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest.
2. Käitumise ja hoolsuse hindamisel lähtutakse kooli õppekava ning kooli kodukorra nõuetest.
3. Kui õpilasele on vastavalt PGS §18 koostatud individuaalne õppekava, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatud erisusi.
11.3. Hindamise eesmärk
Teadmiste ja oskuste hindamise eesmärk on:
1) toetada õpilase arengut;
2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;
3) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise haridustee valikul;
4) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;
5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;
6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.
11.4. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk
1. Käitumise ja hoolsuse hindamise eesmärk on:
1) suunata õpilast järgima üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täitma kooli kodukorra nõudeid;
2) motiveerida õpilast hoolikalt täitma õppeülesandeid.
2. Kool annab õpilasele ja piiratud teovõimega õpilase puhul ka vanemale kirjalikku tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta igal trimestril klassitunnistusel e-koolis.
11.5. Hindamisest teavitamine
1. Hindamine on süstemaatiline teabe kogumine õpilase arengu kohta, selle teabe analüüsimine ja tagasiside andmine.
2. Hindamise korraldus ning õpilaste ja vanemate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras ning hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord sätestatakse kooli õppekava alusel.
3. Hindamisjuhend on kättesaadav lapsevanemale (eeskostjale või hooldajale, edaspidi lapsevanem), õpetajale ja õpilasele paberkandjal koolis ning avalikustatakse kooli veebilehel aadressil www.hummuli.edu.ee
4. Lapsevanematele tutvustatakse hindamisjuhendit lastevanemate koosolekul, soovi korral ka individuaalselt.
5. Õpilastele tutvustavad teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtteid ja korda klassiõpetajad ning aineõpetajad.
6. Käitumise ja hoolsuse hindamise põhimõtteid ja korda tutvustab õpilastele klassijuhataja.
7. Õpilasel ja lapsevanemal on õigus saada teavet hindamise korra ja hinnete kohta klassijuhatajalt või õpetajalt.
8. Hinnetest teavitamine toimub õpilaspäeviku, hinnetelehe, e-kooli ja klassitunnistuse kaudu.
11.6. Teadmiste ja oskuste hindamine
1. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel, arvestades õpilase teadmiste ja oskuste vastavust õppekavas esitatud nõuetele ja arvestades õpilase individuaalse arenguga.
2. Trimestri algul teeb vastava õppeaine õpetaja õpilastele teatavaks õppeaine nõutavad teadmised ja oskused, nende hindamise aja ja vormi.
3. Trimestri õpitulemuste omandamist kontrollivate kirjalike tööde (kontrolltööde) aeg kavandatakse kooskõlastatult teiste õppeainete õpetajatega ja märgitakse kontrolltööde graafikusse paberkandjal ja e-koolis. Graafikuid hoitakse klassis infomapis või stendil.
4. Õppeaasta õpitulemuste omandatuse kontrollimiseks viiakse I trimestri alguses ja III trimestri lõpus läbi tasemetööd:
4.klass vabariiklikud tasemetööd
4.klass vabariiklik tasemetöö valikaines
7.klass vabariiklikud tasemetööd
7.klass vabariiklik tasemetöö valikaines
Võetakse osa üldpädevust näitavatest tasemetöödest terve õppeaasta jooksul.
5. Vabariiklikku tasemetööd ei hinnata hindega ja ei käsitleta kokkuvõtva hindamise alusena.
6. 8.klassi õpilased koostavad III trimestri lõpuks loovtöö õpilase valitud aines.
7. 8. klassi õpilastele viiakse läbi kirjalik tasemetöö matemaatikas. Tasemetöö aeg lepitakse kokku III trimestri algul, eksamimaterjalid koostab kooli õppekavas kehtestatud nõutavatest õpitulemustest lähtudes direktsioon või aineõpetaja, kinnitab kooli direktor. Tasemetöö hinne võrdsustatakse kontrolltöö hindega.
8. Teadmiste ja oskuste hindamisel 2.-9. klassis kasutatakse hindeid viiepallisüsteemis vastavalt punktides „Hinded viiepallisüsteemis“ sätestatule. Tegemata töö märgitakse e-koolis 0-ga. Töö lõplikult tegemata jätmine võrdsustatakse hindega „1“. Üldjuhul loetakse töö esitamise soovituslikuks ajaks 5 õppepäeva, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
7. I.klassi õpilase tööle antakse sõnaline ja/või kirjalik hinnang lähtuvalt tema arengust, kooliastme pädevustest ja õpioskuste kujunemisest, õpiprotsessis
osalemisest ning õpitulemustest. Suulisi hinnanguid saavad õpilased
pidevalt, kokkuvõtvaid kirjalikke hinnanguid antakse iga õppe-trimestri
lõpul. Kokkuvõtvad kirjalikud hinnangud kajastuvad tunnistusel.
Kokkuvõtvates hinnangutes tuuakse esile õpilase edusammud ning juhitakse tähelepanu arendamist vajavatele oskustele ning vajakajäämistele teadmistes.
11.7 I klassi hindamise põhimõtted
Hindamisel lähtutakse põhimõttest:
(1) Toetab õpilase eneseväärikust ja –usku
(2) Loob emotsionaalselt turvalise, meeldiva keskkonna
(3) Kujundab enesehinnangut õpilasel ja õpetajal
(4) Sõnaliselt hinnatakse õpilase
1. psüühiliste protsesside arengut
2. pädevuste kujunemist
3. õpitulemusi
4. õppeprotsessis osalemist
(5) Sõnalised hinnangud on ja kantakse e-kooli:
1. väga hästi – VH
2. hästi – H
3. harjuta veel – HV
4. on raske – OR
(1.klassi õpilaste hindamisjuhend –„Hindamine ja hinnangud 1.klassis“ vt Lisa 1.hindamisjuhendist ja www.hummuli.edu.ee)
11.8. 2.-4.klass – hinnatakse eesti keelt ühe hindena.
Kommunikatsioonialast pädevust arvestatakse lisaks eesti keelele kõigi eneseväljendust vajavate ainete hindamisel.
11.9. Õppeainetes, mis eeldavad erivõimetel põhinevaid oskusi (kehaline kasvatus, muusika, kunst, tööõpetus), arvestatakse hindamisel õpilase teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja õpilase kaasa töötamist tunnis, püüdlikkust, suhtumist õppeainesse ning kirjalikke ja/või praktilisi töid ning teoreetilisi teadmisi.
11.10. Kui õpilasel on kehalises kasvatuses meditsiiniliste näidustuste tõttu vabastus aktiivsest tegevusest või tervislike näidustuste tõttu esitatud erinõuded arstitõendi alusel, võimaldatakse õpilasele teemaalane kirjalik töö hinnete saamiseks ja/või koostatakse individuaalne õppekava. Tunnistusele kantakse numbriline hinne.
11.11. Püsiva kirjaliku kõne puudega põhikooli õpilaste osas, kes saavad regulaarset logopeedilist ravi või kellega õpetaja töötab individuaalselt logopeedi nõuannete järgi, rakendatakse diferentseeritud hindamist aineõpetaja soovitusel, lapsevanema nõusolekul ja õppenõukogu otsusel. Õpilase kirjalikele töödele tehakse märge “Hinnatud diferentseeritult”. Klassi- või lõputunnistusele seda märget ei tehta.
11.12. Hindamine 5-palli süsteemis
Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.
Hindamisel viie palli süsteemis:
1) hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele täiel määral ja ületavad neid;
2) hindega „4” ehk „hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused vastavad üldiselt õpilase õppe aluseks olevatele taotletavatele õpitulemustele;
3) hindega „3” ehk „rahuldav” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused võimaldavad õpilasel edasi õppida või kooli lõpetada ilma, et tal tekiks olulisi raskusi hakkamasaamisel edasisel õppimisel või edasises elus;
4) hindega „2” ehk „puudulik” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpi tulemuste saavutatust, kui õpilase areng nende õpitulemuste osas on toimunud, aga ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus;
5) hindega „1” ehk „nõrk” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika õpitulemuste saavutatust, kui saavutatud õpitulemused ei võimalda oluliste raskusteta hakkamasaamist edasisel õppimisel või edasises elus ning kui õpilase areng nende õpitulemuste osas puudub.
Viie palli süsteemis hinnatavate kirjalike tööde koostamisel ja hindamisel lähtutakse põhimõttest, et kui kasutatakse punktiarvestust ja õpetaja ei ole andnud teada teisiti, koostatakse tööd nii, et hindega „5” hinnatakse õpilast, kes on saavutanud 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust, hindega „4” 75–89%, hindega „3” 50–74%, hindega „2” 20–49% hindega „1” 0–19%.
1.klassis kasutatakse õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel nii suuliste kui ka kirjalike tööde juures hinnete asemel sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes õpilase individuaalset arengut jälgides.
Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või maha kirjutamine, võib kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust (esitust), praktilist tegevust või selle tulemust hinnata hindega „nõrk”.
11.13. Kui suulist vastust (esitust), kirjalikku või praktilist tööd, praktilist tegevust või selle tulemust on hinnatud hindega «puudulik» või «nõrk» või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järele vastamiseks või järeltöö sooritamiseks õpetajaga kokkulepitud ajal soovituslikult viie koolipäeva jooksul, arvestades mitterahuldava hinde saamise või puudumise järel koolituleku päevast. Lubatud on erikokkulepped õpetajaga. Järeltöö positiivse sooritamise korral märgitakse e-kooli hinde parandus (nt 4*). Tegemata töö, mis on tähistatud e-koolis 0-ga ja on kokkulepitud ajaks esitamata, muudetakse hindeks „1“.
Trimestri viimasel nädalal üldjuhul järelevastamist ei toimu.
11.14. Valikainete õpitulemusi hinnatakse viiepallisüsteemis numbrilise hindega „1“, „2“, „3“, „4“ ja „5“.
11.15 HEV- õppija hindamisüsteem
IÕK alusel õppivate õpilaste hindamine.
IÕK koostamise otsus kohustab vastavate hindamiskriteeriumite väljatöötamist ja rakendamist. Õppenõukogu otsustab õpilase IÕK rakendamise.
IÕK järgi õppiva õpilase hindamisel lähtutakse kolmest põhimõttest:
1. õppevara ja töökorralduste jõukohastamine,
2. abistavate vahendite kasutamine,
3. õpetaja vahetu juhendamise osakaal.
Hinne „5“ – õpilasel on kasutada struktureeritud õppetekst ja jõukohastatud töökorraldused. Õpilane valib iseseisvalt kasutamiseks vajalikke abistavaid vahendeid, suudab planeerida oma tegevust. Õpilane ei vaja pidevat õpetaja juhendamist.
Hinne „4“ – õpilasel on kasutada jõukohastatud õppetekst ja töökorraldused. Õpilane valib vajalikud abistavad vahendid valikuks antud näitlike vahendite hulgast. Õpilane vajab pedagoogi osalust oma õppetöö planeerimisel.
Hinne „3“ – õpilasel on kasutada jõukohastatud õppetekst ja töökorraldused. Õpilane vajab pidevat õpetaja juhendamist näitlike vahendite valikuks. Õpilane vajab lisaselgitusi oma õppetöö korraldamiseks.
IÕK järgi õppivale õpilasele võib teadmiste kontrollimisel soovitavalt teha järgmisi mööndusi:
• Antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel,
• Lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega),
• Lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglite või näidiste kogumikud, teatmikud jmt),
• Lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste,
• Kasutatakse spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid kirjalike tööde tegemisel (nt matemaatikaülesannete lahendamine, hindelised kirjalikud tööd, tunnikontrollid).
11.16. Kokkuvõttev hindamine
Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine
1. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine trimestri ja aastahinneteks.
2. Trimestri hinne pannakse välja antud trimestri jooksul saadud hinnete alusel. Hindeid peab olema vähemalt kolm.
3. Aastahinne pannakse välja antud õppeaasta jooksul saadud trimestri hinnete alusel enne õppeperioodi lõppu.
4. 2.-4.klassini hinnatakse eesti keele osaoskusi ühe hindega.
5. 1.klassis antakse õpilase teadmistele ja oskustele igal trimestril ja õppeaasta lõpul kirjalikult kokkuvõtvad sõnalised hinnangud.
6. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine trimestri hinne või hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele „nõrk” või antakse tulemustele samaväärne sõnaline hinnang.
7. Nõrga või puuduliku trimestri hinde saanud või hindamata jäänud õpilasele määratakse õppenõukogu otsusega tugisüsteemid ja järele vastamise tähtaeg.
8. Aastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu õpilase üleviimise järgmisse klassi, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise.
9. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tuleks välja panna aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
10. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne või -hinnang pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.
11. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang, täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema esile toodud kaalutlused, mille põhjal peetakse otstarbekaks jätta õpilane klassikursust kordama.
12. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne „puudulik” või „nõrk” või samaväärne sõnaline hinnang. Õppenõukogu kaasab otsust tehes õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse.
13. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.
14. Lõigetes 8 ja 12 sätestatud tähtaegu ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas.
11.17. Käitumise ja hoolsuse hindamine
1. Põhikoolis hinnatakse õpilase käitumist ja hoolsust.
2. Käitumist ja hoolsust hindab klassijuhataja koostöös aineõpetajatega
3. Käitumist ja hoolsust hinnatakse hinnetega «eeskujulik», «hea», «rahuldav» ja «mitterahuldav».
4. Käitumist ja hoolsust hinnatakse igal trimestril, õppeaasta lõpus pannakse välja käitumise ja hoolsuse aastahinne.
5. Õpilase käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud käitumis ja kõlblusnormide järgimine koolis.
1) Käitumishindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.
2) Käitumishindega “hea” hinnatakse õpilast, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid.
3) Käitumishindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ning täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi.
4) Käitumishindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid, ei allu õpetajate nõudmistele ega järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka üksiku õigusvastase teo või ebakõlbelise käitumise eest.
5) Mitterahuldav käitumise aastahinne pannakse välja kooli õppenõukogu otsusega.
6. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse: kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel.
1) Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on õppeülesannete täitmisel töökas ja järjekindel, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.
2) Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppeülesannetesse kohusetundlikult, on töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel, hoolikas ning õpib võimetekohaselt.
3) Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid, kuid ei ole piisavalt töökas ja järjekindel õppeülesannete täitmisel ega õpi oma tegelike võimete kohaselt.
4) Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppeülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult.
11.18. Põhikooli lõpetamine
1. Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad”, kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul.
2. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:
1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne;
2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne.
3. Haridusliku erivajadusega õpilasele, kellel käesolevas määruses sätestatud tingimustel kooli
õppekavaga või nõustamiskomisjoni soovitusel individuaalse õppekavaga on vähendatud või
asendatud käesolevas määruses sätestatud taotletavaid õpitulemusi, on lõpetamise aluseks kooli või individuaalses õppekavas määratud õpitulemuste saavutatus. Haridusliku erivajadusega õpilasel on õigus sooritada põhikooli lõpueksamid eritingimustel vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 30 lõike 2 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud lõpueksamite korraldamise tingimustele ja korrale.
4. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib lõikes 1 nimetatud eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele teise keelena eksami.
5. Varem välisriigis õppinud õpilane, kes on enne lõpueksamite toimumist Eestis põhikoolis
õppinud kuni kolm järjestikust õppeaastat ning kellele on eesti keele õppimiseks koostatud
individuaalne õppekava, võib eesti keele või eesti keele teise keelena eksami sooritada temale
koostatud individuaalse õppekava põhjal ettevalmistatud koolieksamina. Koolieksami
ettevalmistamisel ja hindamisel lähtutakse §-des 20–22 sätestatust.
6. Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning
aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad
hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste
arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning
tehnoloogiaõpetuses. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses. Muus osas toimub õppimine iseseisvalt.
11.19. Hinde ja hinnangu vaidlustamine
1. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid ja sõnalisi hinnanguid vaidlustada kolme tööpäeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjendustega.
2. Kooli direktor teeb otsuse ja teavitab sellest taotluse esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
11.20. Õpilase täiendavale õppetööle ja klassikursust kordama jätmine
1. Õppeperioodi jooksul omandamata jäänud õppekavaga nõutavate teadmiste ja oskuste omandamise toetamiseks jäetakse õpilane pärast õppeperioodi lõppu 5 -10 õppepäevaks täiendavale õppetööle. Õppepäeva pikkus täiendaval õppetööl on kuni 5 õppetundi. Täiendav õppetöö lõpetatakse hiljemalt 25.augustiks.
2. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt trimestrihinnetest või trimestri lõpus antud sõnalistest hinnangutest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk».
3. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu.
4. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid. Täiendavast õppetööst (aeg, õpiülesanded) teavitab aineõpetaja lapsevanemat kirjalikult. Täiendava õppetöö tulemusi kontrollitakse ja hinnatakse ning arvestatakse aastahinde väljapanekul.
5. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta klassikursust kordama õpilase, kellel on kolmes või enamas õppeaines pandud välja aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme. Õppenõukogu kaasab otsuse tegemisel õpilase või tema seadusliku esindaja ning kuulab ära tema arvamuse. Õppenõukogu otsuses peavad olema välja toodud kaalutlused, millest tulenevalt on leitud, et õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks on otstarbekas jätta õpilane klassikursust kordama.
12. ÕPILASTE JA VANEMATE TEAVITAMINE JA NÕUSTAMISE KORRALDUS
1. Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandatakse koostöös spetsialistidega õpet vastavalt õpilase vajadustele.
2. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks:
1) selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused,
2) valitakse sobivad õppemeetodid;
3) korraldatakse diferentseeritud õpet.
3. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde:
1) konsultatsioon- ja järeleõpetamine;
2) järelevastamine;
3) õpiabi pikapäevarühmas.
4. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Vajaduste väljaselgitamine ja tegevuse koordineerimine toimub klassijuhataja ja vanemate/hooldajate koostöös.
5. Kool tagab vanematele/hooldajatele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes kooli kodulehekülje, lastevanemate üld- ja klassikoosolekute ning individuaalvestluste kaudu.
6. Kool tagab õpilasele teabe kättesaadavuse õppe- ja kasvatuse korralduse ja hindamise korralduse ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppe-eesmärgid, õppeteemad ja õpitegevused ning vajalikud õppevahendid tehakse õpilasele teatavaks õppeperioodi esimestes ainetundides. Teadmiste ja oskuste hindamise põhimõtted, hindamise sageduse ja aja selgitab aineõpetaja õpilastele iga trimestri alguses.
7. Planeeritavad üritused tehakse õpilastele teatavaks õpetajate kaudu või infostendil.
Õpilaste ja vanemate/hooldajate hinnetest ja hinnangutest teavitamise kord.
1. Õpilasel on õigus saada klassiõpetajalt või aineõpetajalt teavet oma hinnete kohta sh milline hinne või hinnang on aluseks kokkuvõtvale hindele ja hinnangule. Õpilane ja lapsevanem/hooldaja saab hindeid/hinnanguid, õppetöö sisu näha igapäevaselt õpilaspäeviku vahendusel 1.-4. klassis ja e-koolis põhikooli lõpuni.
2. Ainealaste teadmiste ja oskuste suulise vastamise hinded/hinnangud kantakse 1.-4. klassi õpilastele õpilaspäevikusse ja e-kooli põhikooli lõpuni.
3. Õppeperioodi jooksul saadud hinded/hinnangud saadab klassijuhataja õpilase seadusliku esindajale hinnete lehega 2 nädalat enne õppeperioodi lõppu paberkandjal.
4. Iga perioodi lõpus saab õpilane kokkuvõtvad hinded/hinnangud klassitunnistusel e-koolis.
5. Kool annab õpilasele ja vanemale tagasisidet õpilase käitumise (sealhulgas hoolsuse) kohta kolm korda õppeaastas. Nõuded õpilase käitumisele ja hoolsusele on esitatud kooli kodukorras.
6. Kooli õppekavas sätestatud hindamise korralduse juhendi avalikustab kool veebilehel: www.hummuli.edu.ee
Hinnete ja hinnangute vaidlustamise kord
1. Õpilasel või vanemal/hooldajal on õigus hindeid või hinnanguid vaidlustada. Hinnete ja hinnangute vaidlustamiseks pöördutakse suuliselt esmalt hinde pannud/hinnangu andnud õpetaja või isiku poole. Vastavasisulise pöördumise teostamiseks on vaidlustajal aega 3 õppepäeva arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Õpetaja selgitustega hindele/hinnangule mittenõustumise korral on õigus pöörduda edasi kooli direktori poole, kes kõigi osapooltega vestluse järel langetab otsuse.
2. Perioodihinde vaidlustamise puhul esitatakse kirjalik avaldus kooli direktorile 3 õppepäeva jooksul arvestades hinde panemise või hinnangu andmise õppepäevast. Avalduses näidatakse muu hulgas ka mittenõustumise põhjus. Direktor menetleb vaiet ning teeb otsuse ja teavitab taotluse esitajat kirjalikult 5 õppepäeva jooksul vaide rahuldamise või mitterahuldamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
3. Direktori otsusega mittenõustumisel pöördutakse maakonna haridusorganite poole.
13. ÕPILASTE JUHENDAMISE JA HARIDUSLIKE ERIVAJADUSTEGA
13.1 Haridusliku erivajadusega õpilane
1. Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel, sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid), taotlevates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
2. Õpilase andekust käsitletakse haridusliku erivajadusena, kui õpilane oma kõrgete võimete tõttu omab eeldusi saavutada väljapaistvaid tulemusi ning on näidanud kas eraldi või kombineeritult eelkõige järgmisi kõrgeid võimeid: üldine intellektuaalne võimekus, akadeemiline võimekus, loominguline mõtlemine, liidri võimed, võimed kujutavas või esituskunstis, psühhomotoorne võimekus.
3. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis- psühholoogilist hindamist, erinevates tingimustes õpilase käitumise korduvat ja täpsemat vaatlust, õpilast ja tema kasvukeskkonda puudutava lisateabe koondamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse ka litsentsitud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest, väga heade tulemuste saavutamisest üleriigilistel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.
13.2 Haridusliku erivajadustega õpilase õppe korraldamine
1. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamisel lähtutakse kaasava õppe põhimõtetest, mille kohaselt üldjuhul õpib haridusliku erivajadusega õpilane elukohajärgse kooli tavaklassis.
2. Hariduslike erivajadusega õpilase õppe koordineerija ülesandeks on hariduslike erivajadustega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel.
3. Haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajale, vanematele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks, tehes selleks koostööd õpetajate ja tugispetsialistidega.
Kooli otsusel rakendatavad meetmed haridusliku erivajadusega õpilase arengu toetamiseks
1. Direktori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada sätestatud meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine.
2. Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalne õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või haridusasutuste kaudu.
3.Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut.
4. Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolseid soovitusi.
5. Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekuid vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialist või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.
6. Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis – psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks ja sellest tulenevalt õpilasele rakendatud meetmed dokumenteeritakse haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatud individuaalse arengu jälgimise kaardil. Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis määrab direktor.
Ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpe.
Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema või hooldaja nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendunud õpet.
Terviseseisundist tulenev koduõpe ja haiglaõpe
1. Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga/hooldajaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.
2. Haiglaõppena käsitatakse haiglas ravil viibiva põhi- või üldkeskharidust omandava õpilase õpetamist.
Individuaalne õppekava
1. Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
2. Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
3. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem/hooldaja ning vajaduse kohaselt õpetajad ja tugispetsialiste.
4. Toimetuleku-või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava.
Hindamise erisused
1. Antakse rohkem aega ja kindlustatakse sobiv, rahulik keskkond vastamiseks, vajadusel individuaalne vastamine õpetaja juhendamisel.
2. Lubatakse õpilasel täita ülesandeid alternatiivsel viisil (nt testid valikvastustega).
3. Lubatakse kasutada abimaterjale (skeemid, algoritmid, reeglid või näidiste kogumikud, teatmikud jne).
4. Lihtsustatakse ülesannete juhiseid või küsimusi, jõukohastatakse õppetekste.
5. Kasutatakse nt spetsiaalseid arvutiprogramme kirjutamisraskustega õpilaste puhul või lubatakse kasutada arvuteid matemaatika ülesannete lahendamisel.
13.3 Tugiteenuste rakendamise kord
Tugisüsteemide rakendamise eesmärk on õpilaste arengust tulenevate erivajaduste õigeaegne märkamine ja püsivate õpiraskuste ennetamine.
Tugisüsteeme rakendatakse neile põhiharidust omandavatele õpilastele:
1) kellel on õpiraskused;
2) kes ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ega kooli kodukorra nõudeid, õpetajate, vanemate nõudmisi;
3) kellel on koolis tõsiseid käitumisprobleeme ning kes on seoses sellega õpiraskustes või klassikursust korranud;
4) kellel on vähese sotsiaalsuse, hulkurluse, kriisi jms tõttu õpi- ja/või käitumisraskused;
5) kes on pikemat aega haiguse vms. tõttu koolist puudunud.
Tugisüsteemide vajaduse märkajad on:
1) klassijuhataja;
2) aineõpetaja;
3) lapsevanem.
Tugisüsteemide rakendamist koordineerib klassijuhataja koostöös hev-koordineerijaga.
Tugisüsteemide vormid on:
1) diferentseeritud õpe ja hindamine tunnis;
2) ainekonsultatsioonid;
3) koolisisene nõustamine;
4) õpiabi samaaegselt ainetunniga;
5) täiendav õpiabi tunnivälisel ajal lapsevanema, õpilase ja õpetaja kokkuleppel;
6) pikapäevarühm;
7) spetsialisti nõustamisele soovitamine;
9) täiendav õppetöö õpetaja vahetul juhendamisel;
10) individuaalse õppekava rakendamine;
Tugisüsteemide rakendamise KORD:
1) Aineõpetaja või klassijuhataja
- märkab õpiraskustega õpilast,
- rakendatakse individuaalset abi ainekonsultatsiooni või diferentseeritud õppe ning hindamise kaudu,
- koostöö lapsevanemaga.
2) Õpilasele, kelle trimestri hinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on hinne jäänud välja panemata või saanud samaväärse hinnangu koostatakse kirjalik õpiabiplaan, milles määratakse sobiv tugisüsteem.
3) Õpiabiplaani koostamist koordineerib klassijuhataja, osalevad õpilane, lapsevanem ja aineõpetaja. Vajadusel kaasatakse sotsiaalpedagoog või hev – koordinaator.
4) Kui kooli poolt pakutavate tugisüsteemide rakendamine on andnud positiivseid tulemusi, võib nende kasutamisest loobuda enne õppeaasta või määratud aja lõppu.
5) Kui õpilane või lapsevanem keeldub õpiabi rakendamisest ning õpiraskused jäävad püsima, pöördutakse sotsiaalpedagoogi või hev-koordinaatori poole, kes otsustab võrgustikutöö meetmete rakendamise. Vajadusel kaasatakse KOV –i lastekaitsespetsialisti ja/või noorsoopolitsei poole.
6) Õpilase kohta avatakse vajadusel individuaalse arengu jälgimise kaart e-koolis.
7) Lapsevanemale tehakse ettepanek pöörduda spetsialisti nõustamisele.
8) Püsiva edutuse korral:
- esitab aineõpetaja või klassijuhataja õppenõukogule ettepaneku täiendava tugisüsteemi (Individuaalne õppekava) rakendamise kohta;
- õppenõukogu arutab ettepanekut ja võtab vastu otsuse;
- aineõpetajad teostavad koostöös õpilase ja lapsevanemaga määratud tugisüsteemi rakendamist.
- Kui õpiraskused ei ole koolipoolsete tugisüsteemide rakendamisega ületatud, siis suunatakse õpilane nõustamiskomisjoni.
9) Andekate õpilastega tegeleb õpetaja individuaalselt alljärgnevalt:
1. Diferentseeritud töö tunnis ja õpiülesanded.
2. Erinevate õppematerjalide soovitamine-tutvustamine. ( Internetist … ).
3. Individuaalsed ülesanded, projektid, õppekava.
4. Tunniväline ettevalmistus olümpiaadidest ja ainekonkurssidest osavõtjatele.
5. Individuaalsete uurimistööde juhendamine.
14. KARJÄÄRIÕPPE KORRALDUS
1. Karjäärialast tegevust koolis organiseerib karjääriõppe õpetaja vastavalt karjääriõppe korralduskavale.
2. Kooli karjääriõpetaja koostöös Valga Töötukassa karjäärinõustajatega, klassijuhatajate ja aineõpetajatega korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse.
3. Õpilastel on võimalus külastada haridusmesse, kutseõppeasutuste ja gümnaasiumite õppimisvõimalusi tutvustavaid teabepäevi ja karjäärialaseid üritusi.
4. Kooli ja maakonna nõustamiskeskuse karjäärinõustaja ja –infospetsialisti koostöös osutatakse individuaalset ja grupiviisilist karjäärinõustamist, organiseeritakse õppekäike, et kujundada õpilastes valmisolekut tööjõuturul parema rakendatavuse saavutamiseks ja iseseisva otsustusvõime arendamiseks.
5. Kool teeb koostööd valla, maakonna ja teiste vabariigi erinevate asutuste ja ettevõtetega tutvustamaks õpilastele erinevaid töövaldkondi.
6. Kasutatakse ära läbiva teema “Elukestev õpe ja karjääriplaneerimine” käsitlemise võimalused ainetundides 1.- 9. klassis.
15. ÕPETAJA TÖÖKAVADE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED
1. Nõuetes aineõpetaja töökavale lähtutakse kehtivast haridusalasest seadusandlusest, konkreetse aine puhul väljakujunenud ja praktilises töös enda efektiivsust näidanud kavandamisest ning koolis tervikuna tunnustatud põhimõtetest:
1) Töökavad vormistatakse poolaastase ja/või perioodist lähtuva kalenderplaanina.
2) Töökava esitatakse direktori nõudmisel.
3) Aineõpetaja töökava konkretiseerib kooli õppekava üldosa ja konkreetse aine ainekava lähtuvalt õppeaasta õppetöö korraldusest ja konkreetse klassi õpilaskonna eripärast.
4) Aineõpetaja koostab töökava iga enda poolt õpetatava klassi ja aine kohta.
5) Töökava peab kajastama plaanitavat õppetööd vähemalt nädalate kaupa.
2. Õpetajatel on õigus vastavalt vajadustele teha enda töökavades muudatusi iga trimestri lõpus enne uue trimestri algust – eesmärgiga tagada õpetamise ja õpilaste teadmiste, oskuste parem kvaliteet.
16. KOOLI ÕPPEKAVA VÄLISE ÕPPIMISE VÕI TEGEVUSE ARVESTAMINE KOOLI ÕPETATAVA OSANA
1. Kooli õppekava välise õppimise või tegevuse arvestamisel kooli õppekava osana on keskseks põhimõtteks, et lähtutakse õpitu sisust ja õpitulemustest, mitte sellest, kelle juures ja kus õpilane õppis või tegevusi sooritas.
2. Koolil on õigus nõuda täiendavaid materjale, kui tõendusmaterjal pole piisav. Täiendavat materjali ei küsita selle kohta, kes õpetas või kus õppis. Täiendav materjali vajadus on seotud sellega, et paremini mõista, kas taotletavad õpitulemused on omandatud.
3. Kooli õppekava välist õppimist või tegevust ei hinnata mitte kogemuse, vaid sellest toimunud õppimise põhjal. Õpitu peab kokku sobima nende õpitulemustega, mille saavutamist taotletakse. Kindlasti peab õpitu olema määratletav ka tasemega. On oluline, et mujal õpitu oleks sisuliselt sobiv õppekavaga, mille järgi õpilane koolis õpib.
4. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana võimaldab suurendada õpilaste, sealhulgas erivajadustega õpilaste hariduslikku mobiilsust ning avardada võimalusi kooliväliseks õppeks. Mujal õppimine annab paindlikuma võimaluse hariduse omandamiseks ja annab andekamatele õpilastele võimaluse ennast teostada. Kooli õppekavavälise õppe või tegevuse arvestamisel loetakse tulemused samaväärseks õppekava läbimisel saavutatud õpitulemustega.
5. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamine kooli õppekava osana on protsess, mis koosneb järgmistest etappidest: taotleja nõustamine, taotluse koostamine ja esitamine direktorile, taotluse hindamine, direktori otsus, (vajadusel) otsuse vaidlustamine.
6. Kooli õppekavavälisete õpingute või tegevuste arvestamisel kooli õppekava osana võivad võimalikud äraütlemised olla seotud:
Tähtajalise aegumisega – kui õppimine on toimunud enam kui kolm aastat tagasi;
Sisulise aegumisega – kuna teatud õpitulemused aeguvad ajas;
Teisel (madalamal) õppetasemel tasemel läbitud õppe mitte arvestamine;
Topelt arvestamise vältimisega – mujal (näiteks muusikakool) õpitu, mille tõenduseks on antud muusikakooli tunnistus ei ole automaatselt üle kantav muusika õppeaine läbimisena.
7. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamiseks moodustab direktor taotluse hindamise komisjoni, kes koosneb pedagoogilisest personalist ning kelle ülesanne on selgitada, kas kooli õppekavavälised õpingud või tegevused on võimaldanud nõutud õpitulemuste omandamist ning kas õpingute või tegevuste käigus omandatu on ajakohane. Hindamisse kaastakse vähemalt kaks õpetajat, kes tunnevad terviklikult ja põhjalikult õppekava.
8. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste kaudu omandatud hinnatakse palju rangemalt ja põhjalikumalt kui õppekava tavapärase vormis läbinute tulemusi. Põhjuseks on asjaolu, et tavapärases vormis õppeprotsessis läbinutel on suurem tõenäosus omandada ühesuguseid õpitulemusi. Rangem ja põhjalikum hindamine on õigustatud ka seetõttu, et hoida ära olukorda, kus ühtedelt nõutakse oluliselt rohkem kui teistelt, saavad ju mõlemad ühesuguse lõputunnistuse.
9. Kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamisel tagatakse kvaliteet selle kaudu, et uuritakse õpilase esitatud õpitulemuste omandatuse tõestamist võimaldavaid materjale ning nende vastavust nende õpitulemustega, mille arvestamist taotletakse.
10. Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemal tuleb esitada taotlus ettenähtud taotlusvormil kooli õppekavaväliste õpingute või tegevuste arvestamise taotlemiseks. Koos taotlusega esitatakse ka vastav tõendusmaterjal. Tõendusmaterjal võib olla vormistatud õpimapina. Enne taotluse esitamist toimub õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõustamine taotluse esitamise ja nõutavate tõendusmaterjalide vormistamise ja esitamise kohta.
17. KOOLI ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD
1. Kooli õppekava koostamise ja arendamise demokraatliku korralduse eest vastutab direktor.
2. Kooli õppekava kehtestab direktor. Muudatused kooli õppekavas esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ja õppenõukogule.
3. Õppekava uuendamise ettepanekuid võivad algatada aineõpetajad, lapsevanemad, hoolekogu.
4. Õppekava vaadatakse üle iga õppeaasta lõpuks.
5. Kooli õppekava kehtestamine.
5.1. Tulenevalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 17 lõikest 2 on kooli õppekava kehtestajaks koolidirektor. Kooskõlas põhikooli – ja gümnasiumiseaduse § 71 lõikega 3, toimub kooli õppekava kehtestamine käskkirjaga.
6. Kooli õppekava muudatuste avalikustamine
6.1. Kool avalikustab, tulenevalt põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse § 69 lõikes 1 sätestatud nõuetest, kooli õppekava koos muudatustega kooli veebilehel ja loob kooli raamatukogus võimaluse kooli õppekavaga tutvumiseks.
6.2. Kooli õppekava muudatused esitatakse kooli õppekava terviktekstis, näidates ära õppekava muudatuse viitega direktori käskkirja numbrile ja kuupäevale, millega õppekava muudeti. Samuti märgitakse muudatuse viite juurde muudatuse jõustumise kuupäev.
Hummuli Põhikooli õppekavaga on tutvunud ja arvamuse andnud:
kooli hoolekogu 07.10.2015
kooli õppenõukogu 20.10.2015
kooli õpilasesindus 27.10.2015
Kooli õppenõukogu 10.02.2022 reg nr 10.02.2023 1-5/2023/2
Kooli hoolekogu 10.02.2022 reg nr 10.02.2023 nr 1-4/2023/1
Pargi tn 2
Hummuli alevik, 68410
Valga maakond
kool@hummuli.edu.ee
Hummuli Põhikooli õppekavas tehtud muudatused:
Tunnijaotusplaani muutmine:
30.08.2017 ÕN reg nr 6;
30.08.2018 ÕN reg nr 1-5/2018/7;
30.08.2019 ÕN reg nr 1-5/2019/7, direktori kk nr 03.09.2019 Muudatus jõustus alates 01.09.2019;
31.08.2020 ÕN reg nr 1-5/2020/4, direktori kk, 10.09.2021 nr 1-2/2021/6 Muudatus jõustus alates 01.09.2020.
Hindamisjuhendi kinnitamine direktori 31.10.2018 kk nr 1-2/2018/5 ÕN 30.08.2018 otsus reg nr1-5/2018/7;
Hindamine 1.klassis 21.09. 2021 ÕN reg nr 1-5/2021/6
Loovtööde hindamiskorra muutmine 31.08.2020 ÕN reg nr 1-5/2020/4
IÕK alusel õpilaste hindamissüsteem 30.08.2018 ÕN 1-5/2018/7, 31.10.2018 direktori kk nr 1-2/2018/5
Tugisüsteemide rakendamise kord: 16.01.2023 ÕN 1-5/2023/1, direktori 19.01.2023 kk reg nr 1-2/2023/1