Tugisüsteemide rakendamise eesmärk on õpilaste arengust tulenevate erivajaduste õigeaegne märkamine ja püsivate õpiraskuste ennetamine.
Tugisüsteeme rakendatakse neile põhiharidust omandavatele õpilastele:
1) kellel on õpiraskused;
2) kes ei arvesta üldtunnustatud käitumisnorme ega kooli kodukorra nõudeid, õpetajate, vanemate nõudmisi;
3) kellel on koolis tõsiseid käitumisprobleeme ning kes on seoses sellega õpiraskustes või klassikursust korranud;
4) kellel on vähese sotsiaalsuse, hulkurluse, kriisi jms tõttu õpi- ja/või käitumisraskused;
5) kes on pikemat aega haiguse vms. tõttu koolist puudunud.
Tugisüsteemide vajaduse märkajad on:
1) klassijuhataja;
2) aineõpetaja;
3) lapsevanem.
Tugisüsteemide rakendamist koordineerib klassijuhataja koostöös hev-koordineerijaga.
Tugisüsteemide vormid on:
1) diferentseeritud õpe ja hindamine tunnis;
2) ainekonsultatsioonid;
3) koolisisene nõustamine;
4) õpiabi samaaegselt ainetunniga;
5) täiendav õpiabi tunnivälisel ajal lapsevanema, õpilase ja õpetaja kokkuleppel;
6) pikapäevarühm;
7) spetsialisti nõustamisele soovitamine;
9) täiendav õppetöö õpetaja vahetul juhendamisel;
10) individuaalse õppekava rakendamine;
Tugisüsteemide rakendamise KORD:
1) Aineõpetaja või klassijuhataja
- märkab õpiraskustega õpilast,
- rakendatakse individuaalset abi ainekonsultatsiooni või diferentseeritud õppe ning hindamise kaudu,
- koostöö lapsevanemaga.
2) Õpilasele, kelle trimestri hinne on „puudulik” või „nõrk”, kellele on hinne jäänud välja panemata või saanud samaväärse hinnangu koostatakse kirjalik õpiabiplaan, milles määratakse sobiv tugisüsteem.
3) Õpiabiplaani koostamist koordineerib klassijuhataja, osalevad õpilane, lapsevanem ja aineõpetaja. Vajadusel kaasatakse sotsiaalpedagoog või hev-koordinaator.
4) Kui kooli poolt pakutavate tugisüsteemide rakendamine on andnud positiivseid tulemusi, võib nende kasutamisest loobuda enne õppeaasta või määratud aja lõppu.
5) Kui õpilane või lapsevanem keeldub õpiabi rakendamisest ning õpiraskused jäävad püsima, pöördutakse sotsiaalpedagoogi või hev-koordinaatori poole, kes otsustab võrgustikutöö meetmete rakendamise.
Vajadusel kaasatakse KOV –i lastekaitsespetsialisti ja/või noorsoopolitsei poole.
6) Õpilase kohta avatakse vajadusel individuaalse arengu jälgimise kaart e-koolis.
7) Lapsevanemale tehakse ettepanek pöörduda spetsialisti nõustamisele.
8) Püsiva edutuse korral:
- esitab aineõpetaja või klassijuhataja õppenõukogule ettepaneku täiendava tugisüsteemi (Individuaalne õppekava) rakendamise kohta;
- õppenõukogu arutab ettepanekut ja võtab vastu otsuse;
- aineõpetajad teostavad koostöös õpilase ja lapsevanemaga määratud tugisüsteemi rakendamist.
- Kui õpiraskused ei ole koolipoolsete tugisüsteemide rakendamisega ületatud, siis suunatakse õpilane nõustamiskomisjoni.
9) Andekate õpilastega tegeleb õpetaja individuaalselt alljärgnevalt:
1. Diferentseeritud töö tunnis ja õpiülesanded.
2. Erinevate õppematerjalide soovitamine-tutvustamine. ( Internetist … ).
3. Individuaalsed ülesanded, projektid, õppekava.
4. Tunniväline ettevalmistus olümpiaadidest ja ainekonkurssidest osavõtjatele.
5. Individuaalsete uurimistööde juhendamine.