Hummuli vald kuulus algselt Viljandimaale ning Valgamaa piiridesse sai ta alles 1921. aastal. 1977. aastal ühendati Hummuli asundus, Soe alevik ja osa Ransi külast Hummuli alevikuks ning praegu on Hummuli asula samanimelise valla keskus. Valla suurus on 163 ha ja elanikke ligi 1100.
Valla ainuke põhikool asub 1930. aastast kunagises Hummuli (Hummelshof) mõisas. Mitte kaugel Väike-Emajõest paiknev mõisaansambel on olnud küllaltki tähelepanuväärne ja mitmekesine. 2001. aastal otsustati kooli ja valla ühistöös kujundada kooli ümbrusse looduse õpperada. Välitööd õpperaja rajamiseks vajalike materjalide kogumiseks toimusid 2002. aasta suvel.
Õpperaja pikkus on 2,1 km. Aega tuleb varuda umbes 1 tund, selle aja jooksul läbitakse 10 tähistatud punkti. Matk algab koolimaja eest ning kulgeb pikki põhjapoolset pargiserva Väike-Emajõeni ning pargi lõunapoolset serva mööda tagasi koolimaja juurde. Matka käigus tutvutakse kunagise mõisapargi ja parkmetsa erinevate osade taimestikuga.
Õpperada läbides tuleb järgida looduses käitumise üldisi tavasid – mitte loopida maha prahti, mitte vigastada puid ja põõsaid ning korjata taimi, kui selleks just erivajadust pole. Ka ei tohi süüa tundmatuid marju, mis võivad olla mürgised. Võimaluse korral tuleks lasta end süstida puukide poolt levitatava haiguse puukentsefaliidi vastu ja hoida eemale ebatavaliselt käituvatest loomadest, kelle kummaline käitumine viitab tihti marutaudiohule.
Looduse-õpperaja kirjelduses tähistavad tähed “h” puude kõrgust, “p” puude rinnasperimeetrit ehk rinnasümbermõõtu ja “d” rinnasdiameetrit.
Looduse õpperaja avamine sai teoks tänu Keskkonna Investeeringute Keskusele ja Hummuli Vallavalitsusele, kes projekti finantseerisid.
Suur tänu EPMÜ Metsandusliku Uurimisinstituudi teaduritele Heldur Sanderile ja Taimi Paalile, kes tegid ära kogu sisulise töö ja koostasid õpperada tutvustava broüüri. Samuti täname kaasabi eest EPMÜ Metsandusliku Uurimisinstituudi teadurit Toivo Meikarit, Tallinna Botaanikaaia dendrolooge Olev Abnerit ja Jüri Ellikut, TÜ Geograafia Instituudi lektorit Alar Läänelaidu ning EPMÜ Zooloogia ja Botaanika Instituudi teadustöötajat Mall Lehte.